Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 28. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aasta Põllumeheks valiti Külasepp 6. novembril. Järgneb intervjuu Külasepaga

Olete öelnud, et Eestis on väikeettevõtjad vaeslapse rollis, sest võrreldes Euroopaga on meil väga vähe väikeettevõtteid. Riik peaks väikeettevõtteid toetama nii maksusoodustustega kui ka muul moel, et neid tekiks juurde. Millised need maksusoodustused täpsemalt võiksid väikeettevõtetele olla?Olen väitnud, et kõiki ettevõtlusvorme tuleks toetada ja luua kõigile võrdsed võimalused. Näiteks investeeringute puhul toetatakse katmikaianduses vaid mikroettevõtteid kus on 10 töötajat ja mille käive on 2 miljonit eurot. Süsteem on üles ehitatud nii, et peaksid tekkima tootjaorganisatsioonid, kes koos peaksid leidma soodsaima lahenduse pakendamiseks, turustamiseks, et siis koos saada  mahud, millega oleks võimalik oma tooteid kaubandusse pakkuda aga see süsteem ei taha kuidagi Eestis toimida.

Kui te ise peaksite täna otsast väikeettevõtjana alustama, siis mis valdkonna te valiksite?Seda on raske öelda, kõigepealt istuks ja mõtleks. Tagataskus ei ole ühtegi plaani. Mõtleks oma oskustele ja teadmistele.

Millised on suuremad probleemid Eesti köögiviljakasvatuses ja millised oleks Teie arvates nende võimalikud lahendused?Neid on juba palju ajakirjanduses puudutatud – oleme ebavõrdsetes tingimustes Euroopa turul konkureerides, puuduvad otsesed toetused katmikaladel tootmiseks. Toetusi ei saa me ka mujalt, sest oleme Eesti firma.

Köögiviljakasvatuse peamised probleemid on seega erinev toetustase Euroopa Liidu liikmesriikides, energia hinnatase ja tarbijate madal ostuvõime.

Kuidas Grüne Fee Eesti AS on valmistunud avatud elektriturule minekuks? Kas ja millised on alternatiivid?Energia on meie tootmise juures kõige suurem kuluartikkel ja seepärast oleme sellele kogu aeg suurt tähelepanu pööranud. Kuidas saada energiat nii soodsalt, et saaksime toota võimalikult soodsalt, mis oleks vastuvõetav meie tarbija rahakotile, on põhiprobleem. 1997. aastast alustasime ise elektri- ja soojusenergia koostootmist maagaasist. Oleme kindlustatud hädapärase energiaga, elektrikatkestuse puhul on tagatud see, et kasvuhooned on vähemalt soojad, mis sest, et valgust ei ole. Aprillist 2010 hakkasime juba vabaturult elektrit ostma.

Samuti ei saa öelda, et meile elekter ilmtingimata kallineks, börsihinda võivad mõjutada erinevad tegurid. Esimene on kliima ehk külm talv, siis võivad kulutused energiale tõesti kasvada, aga kui tuleb näiteks soe talv ja kõik veehoidlad on vett täis, siis võib isegi Põhjamaades ja ka meil, kes me sellelt turult ostame, elekter hoopis odavneda.Et oma riske maandada, siis oleme talveperioodi hinna fikseerinud parima pakkujaga.Muid alternatiivseid energiatootmisvariante me ei kasuta, seda on meie tootmise juures raske planeerida, sest tootmine on pidev protsess.

Kas näete lähitulevikus oma toodetele hinnatõusu elektrihinna tõusu tõttu?Me oleme nii või teisiti juba suured tarbijad olnud ja börsilt ostmise kogemusega. Pigem võib olla nii, et kui elekter läheb kallimaks, siis võib juhtuda, et võime elektrit tarbida väheneb ja väheneb ka nõudlus. Samas see ei tähenda veel seda, meie toodete hind tarbijale peaks tõusma.

Millised on Grüne Fee Eesti ASi edasised plaanid?Tootearendus on meil pidev protsess, mis sõltub eelkõige tarbija toiduharjumusest. Need on pikema perioodi jooksul muutunud päris märgatavalt tervislikkuse suunas. Hetkel on meil juba 20 erinevat salatit või maitseainet tootmises. Meie mahud on suured. Kõike dikteerib majanduslik olukord ja turg.

Köögiviljakasvatus eeldab erialaste teadmistega töölisi. Kust leiate tööjõudu? Kas teete koostööd Eesti õppeasutustega tulevaste töötajate leidmiseks?Kasutame ära linnalähedust. Tartu lähistel asudes on tööjõudu raske leida, aga samas on ka valik ehk oleme paremas seisus, kui tootjad kuskil ääremaal. Aedniku eriala ei ole eriti populaarne olnud viimastel aastatel ja oleme ise pidanud suure osa personalist välja koolitama. Teeme koostööd Räpina Aianduskooliga, kus nüüdseks on kooli materiaalne baas väga heaks muutunud tänu eurorahale ning ka õpitingimused paranenud. Eesti Maaülikooliga teeme samuti koostööd, neil on ka omapoolne huvi, näiteks kasvuhoone katsetuste korraldamisel.

Kuidagi ei saa hetkel üle põllumajandustoetuste teemast. Milline on Teie seisukoht?Minu isiklik seisukoht on see, et kõik saaksid võrdseks, peaks üldse kõik need toetused ära kaduma. Ja siis saaksid kõik toimida samadel alustel. Toetama peaks eelkõige tarbijat, kes seda toodet osta ei saa. Toetuste süsteemis on hetkel palju ebaotstarbekat, sageli võib toetusraha saada ka müüa, mitte tootja. Aga selge on see, et sellist olukorda ilmselt ei tule, et toetused kaovad, vaadates seniseid  toetusesaajaid ja süsteemi Euroopas.

Kui veidi spekuleerida, siis mis oleks saanud Luunja aiandist, kui Te ei oleks leidnud koostööpartnerit Soomest? On kolm erinevat varianti, esimene on see, kus me praegu oleme, siis kellegi teise abi kasutades. Teine variant oleks see, et oleksime pidanud väiksemahuliste investeeringutega piirduma nagu näiteks Sagro. Ja kolmas oleks see, et meid ei oleks, nii nagu paljusid vanu aiandeid, enam lihtsalt olemas.

Miks on Luunja kurk parem kui Hollandi kurk? Viimane on eestlasele odavam? Mõlemaid kasvatatakse ju nn toitelahuse peal, mitte päris mullas?Põhjusi on mitu. Esiteks mullas kasvatamine ei anna mingit eelist. Meil on võimalik luua taimele tänu kaasaegsele tehnoloogiale suhteliselt optimaalsed tingimused, kõik on õiges vahekorras ja nii  kasvab n.ö stressivaba toode. Samas on meil kasutusel uudne bioloogiline tõrjevahend, kus taimekahjuri hävitab röövputukas ehk me ei kasuta keemilisi tõrjevahendeid. Samuti on sissetoodud kurk läbinud pika logistilise ahela enne kui poeletile jõuab, see aga halvendab igal juhul maitset.

Kui suur osa Grüne Fee toodangust läheb ekspordiks ning, kas ja mis infot tuleb ka teil erinevatelt börsidelt jälgida?Meie toodangust läheb  25-30% ekspordiks. Oma tooraine ostame me Euroopast paarist kolmest firmast – seemned, toitained, tarvikud.

Tasub teada! Mis on mis?Grüne Fee AS

Tegevusala: aiandus - värske kurgi, salatite ja maitserohelise kasvatus.Aastas toodetakse värsket kurki 2500 tonni., salateid ja maitserohelist 8,55 mln. tk.Kasvuhooneid ligi 6 ha.Maad omandis 22,4 ha.Elektri ja soojuse koostootmine oma katlamajas. Soojusenergia tootmisel tekkiv süsihappegaas kasutatakse kasvuhoonetes fotosünteesiks.Töölisi tootmises keskmiselt 100, kontorirahvast 5.

Vaadake varasemaid Aasta Põllumehi SIIN !