Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 17. detsember 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tänavu oktoobris tellis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda TSN EMOR-ilt uuringu kvaliteedimärkide Tunnustatud Eesti Maitse ja Tunnustatud Maitse tarbijate teadlikkuse kohta. Uuringus osales 1000 Eestimaa elanikku vanuses 17-74 eluaastat.

Uuringu tulemusel on EPKK toidukvaliteedimärkide üldine tuntuse tase tasapisi ja stabiilselt kasvanud. Vähemalt ühte kahest märgist on märganud 89% Eestimaa elanikest (eelmisel aastal 88%). Märke märgatakse eelkõige toote pakendil, aga ka reklaamides.

Kahest märgist tuntum on pääsukesemärk, mis viitab kvaliteetsele ja kodumaisest põhitoorainest valmistatud tootele.

Märkide tuntuse tase püsib keskmisest kõrgemana eeskätt eestlaste ning kõrgharidusega elanike seas. Maapiirkondades märgatakse märke veidi enam kui linnades, neid märkavad (ja otsivad) rohkem naised. Samuti teavad ja oskavad märkidega tooteid rohkem otsida kõrgema sissetulekuga inimesed. Mitte-eestlaste seas on märkide üldine tuntus samuti aasta-aastalt kasvanud (74%, eelmisel aastal oli see näitaja 68%).

Regioonidest jäävad muu Eesti tasemele alla Virumaa ja Tallinn, mis on seletatav mitmerahvuselise rahvastiku koosseisuga.

Pääsukesemärk Tunnustatud Eesti Maitse antakse kvaliteetsetele, kodumaisest põhitoorainest Eestis valmistatud toodetele. Ristikumärk Tunnustatud Maitse antakse kvaliteetsele tootele, toote valmistamisel kasutatud tooraine päritolu ei kontrollita.