Metsaomanikele Natura toetuste allikas lahtine

Maaomanikke teeb tõsiselt murelikuks põllumajandusministeeriumi plaan lõpetada Natura 2000 kaitsepiirangutest tulenevate kahjude kompenseerimine.

Euroopa Liidust lähtuvate Natura toetuste jaotamine käib põllumajandusministeeriumi kaudu. Toetuste maksmise lõpetamise korral on mitmed organisatsioonid, teiste seas Eestimaa Looduse Fond, metsaselts ja erametsaliit leidnud, et sellise lähenemisega seatakse ohtu kogu looduskaitse tulevik.

Erametsaliidu tegevdirektor Priit Põllumäe märkis, et alates 2011. aasta sügisest on põllumajandusministeeriumi juhtimisel koos käinud maaelu arengukava 2014-2020 ettevalmistav juhtkomisjon. Tänaseks on ministeerium avaldanud ka esialgsete meetmete loetelu, kuhu erinevalt käimasolevast perioodist ei kuulu enam Natura 2000 toetused erametsa- ja põllumaale. „Mitmed omanikud on ostnud metsa kas vabalt turult või riigi käest. Ostu ajal piirangutest juttu ei olnud. Kitsendused tulid hiljem, aga ostuhinda takkajärgi muidugi ei vähendatud. Kohustused jäid, majandusliku tulu saamise võimalus vähenes," selgitas Põllumäe probleemi saamislugu. „Kuna teatud loodusväärtuste hoidmine on tähtis kogu Euroopa jaoks, ongi Euroopa poolt ette nähtud hüvitised maaomanikele. Meil tahetakse aga seadustada olukord, kus maaomanikud peavad pakkuma Euroopale loodusväärtusi, aga tasu selle eest nad ei saa."

Põllumäe on seisukohal, et ministeeriumi poolt välja pakutud metsandusmeetmetest ei ole praegu ükski seotud kõrge loodusväärtusega metsandusega. „Omandiõigusele seatud piirangu kompenseerimine on põhiseaduse alusel igati kohane," kinnitas ta. „Kujutage ette, et teil on viiekümneruutmeetrine korter, millest te võite kasutada vaid kolmkümmend ruutmeetrit. Kõik kulud on teie katta, aga piirangutega („kõrge sotsiaalse väärtusega ala") kaetud kahekümnel ruutmeetril te toimetada ei tohi. Seal võivad elada kõik ehk kasu saab ühiskond. Ei tundu õiglane?"

Natura võrgustikku kuuluvaid põllu- ja erametsamaid on praegu Eestis umbes 130 000 hektarit (sh. erametsamaadel 77 000 ha). Toetusmeetme eesmärk on olnud maaomanikele osaliselt kompenseerida tekkivatest kitsendustest põhjustatud kulutusi ning saamata jäänud tulu. Hüvitisi maaomanikele Natura alade moodustamise ajal ka lubati.

„Alati tuuakse võrdluseks välja asjaolu, et näiteks Natura erametsatoetus on rakendatud vaid viieteistkümnes Euroopa piirkonnas," tõdes Priit Põllumäe. „Paraku unustatakse tihtipeale mainida, et EL-i tasemel eksisteerib ka selline toetusmeede nagu metsanduslik keskkonnatoetus, millist 2007.-2013. aasta perioodil Eestis üldse ei rakendata. Samas on Euroopas 26 piirkonda, kus seda toetusliiki kasutatakse. Mitmed riigid on sealjuures andnud signaali, et kuna Natura 2000 protsess on tervikuna veel noor, rakendatakse kompensatsioonimeedet järgmises perioodis (2014-2020)."

Natura toetusmeetme rakendamine on Põllumäe hinnangul praegu kehtivas perioodis olnud tagasihoidlik, ent sel on olnud objektiivsed põhjused. Kogu selle temaatika taustal jääb tema sõnul õhku pigem küsimus - millisel määral tuleks maaelu arengukava vahendeid kasutada selliste piirangute kompenseerimiseks?

„Juba 2004. aastal otsustati Natura 2000 võrgustiku rahastamine integreerida olemasolevatesse EL-i fondidesse, sealhulgas maaelu arengu fondi. Oleme võtnud kohustuse kaitsta liidule tähtsaid liike ja elupaiku. Lisaks näeb EL-i pikem visioon ette elurikkuse seisundi parandamist - seda kajastab vastav strateegia aastani 2020," selgitas Põllumäe toetuste jätkumise vajadust. „Muuhulgas näeb see strateegiadokument ette, et riikide poolt rakendatavad ühise põllumajanduspoliitika toetuste hulgas tuleb 2020. aastaks oluliselt suurendada elurikkusega seotud metsanduslikke ja põllumajanduslikke meetmeid. Nüüd tahab põllumajandusministeerium ühe meetmete paketi - Natura toetusmeetmed - maaelu arengukavast üldse välja jätta. Loodus ei tunne riigipiire ning on EL-i ühine rikkus."

Põllumajandusminister soovib toetuste allikates muudatusi

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles, et kui omal ajal Natura alasid looma hakati, lubati maaomanikele nende hoidmise eest kompensatsiooni, kusjuures leiti, et kompensatsiooni allikaks võiks olla EL-i ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) maaelu arengukava (???) raamistikust tulev rahastus ja nõnda meelitati eraomanikud nõusse. Toona oli ??? valmis kuni aastani 2013. Et praegu valmistatakse ette MAK-i uut rahastusperioodi aastateks 2014-2020, siis sigines põllumajandusministeeriumis mõte peamiselt erametsaomanikele minevast Natura toetuste maksmisest ÜPP-i raames vabaneda. MAK-i juhtkomisjonis oli küsimus oktoobrikuus ka hääletusel. 29-st küsimuse saanud komisjoni lumest 24 on seisukohal, et ÜPP-i raha arvelt pole õige Natura alade kompensatsiooni edaspidi maksta. Kolm vastanut seda pooldas, üks jäi erapooletuks.

„Tegelikult muneti muna Natura toetusi kehtestades piltlikult öeldes võõrasse pessa, sest keskkonnapoliitikat peaks ikkagi rahastatama konkreetselt keskkonnale mõeldud meetmete arvelt, näiteks keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) rahadest," märkis Seeder. „Samas ei ole MAK-i juhtkomisjonis toimunud hääletamine kindlasti mitte lõplik otsus, diskussioon rahastamise allika üle jätkub ja eeldatavasti tuleb MAK-i uue rahastusperioodi arutelul selliseid vastuolusid veel ja veel".

Seedri hinnangul peab keskkonnapoliitika olema vastutustundlik. Ta on seisukohal, et ametkond, kes ühe või teise toetuse maksmise otsustab, peab sellele leidma ka rahalise katte. Seeder lisas, et Eesti maksis sellel rahastusperioodil Natura alade kompensatsiooniks kokku 31,5 miljonit eurot, mis tema sõnul on euroliidu riikide hulgas konkurentsitult kõige suurem summa sääraseks toetuseks.

„Olen seisukohal, et keskkonnapoliitikat peaks rahastatama keskkonnarahadest. Eriti kehtib see niinimetatud passiivsete meetmete kohta, mida Natura alade kompenseerimine maaomanikele kahtlemata ka on. Olen kaugel arvamusest, et kaitsealadel majandustegevuse piiramisest tingitud kahju üldse ei peaks toetama. Praegu viime läbi diskussioone, millistest rahastusallikatest seda oleks kõige mõttekam teha," kinnitas Seeder.

Põllumajandusminister on arvamusel, et Natura toetuste temaatika korraldamine peaks puht loogiliselt võttes olema keskkonnapoliitika, seega siis keskkonnaministeeriumi valitsusala pädevuses. Raha võiks tema sõnul leida riigieelarvest, KIK-i vahenditest, arutleda võiks kaitsealade vähendamise või teatud kaitsealadel teatud majandustegevuse lubamise üle. Praegune MAK-i juhtkomisjoni arvamus, et raha ei peaks tulema ÜPP-i vahenditest, on ainult esialgne hinnang, mitte mingi põhjapanev otsus.

„Avalik arutelu kõikvõimalike toetusmeetmete sihtotstarbe üle on põhimõtteliselt tervitatav. Küll aga pole kuigi ratsionaalne, kui iga huvigrupp otsustajaid survestama hakkab. Sest kahtlemata on omad huvid toetusi saada töötleval tööstusel, jahimeestel, loomakasvatajatel jt. Natura toetuste puhul peab lahendus olema jätkusuutlik," rääkis Helir-Valdor Seeder. „Pikas perspektiivis pole toetuste najal majandamine jätkusuutlik. Näiteks ÜPP-i algusajal oli sealt tulevate toetuste osakaal maaelu arendamiseks 70%, praegu on see 41% ja edaspidi väheneb veelgi."

„Põllumajandusministeeriumi seisukoht on, et järgmisel MAK-i rahastusperioodil toetatakse peaasjalikult aktiivseid tegevusi, sealhulgas ka keskkonnaalaseid tegevusi. Natura toetuste puhul on tegemist aga passiivse toetusega - maaomanik saab raha selle eest, et ta teatud aladel midagi ei tee," iseloomustas Seeder ministeeriumi vaateid kõnealusele toetusele

Toetuste osakaal peab niikuinii vähenema

Põllumeestele hektaripõhiseks otsetoetuseks praegust Natura toetuste raha, kui see peaks ÜPP-ist vabanema, Seedri kinnitusel maksta ei saa, seda enam, et otsetoetuste osakaal peab ÜPP-is niikui¬nii vähenema.

„MAK-i raha ei saa otsetoetusteks kasutada, me ei toeta põllumajanduse rahastamise niinimetatud esimese samba (otsetoetused - toim.) osakaalu suurendamist," rääkis Seeder. „Praeguse põhimõtte järgi peab 30% MAK-i toetustest minema keskkonnameetmete rahastamiseks, sellel seisukohal on minu teada ka rahandusministeerium."

Uue maaelu arengukava rahastamispõhimõtete paikapanemise protsess käib nõnda, et kõigepealt otsustab Euroopa Komisjon kõigi liikmesriikide MAK-ide (kokku on neid EL-is 88) toetusmeetmete põhimõtted, fikseeritakse lahkhelide ja vaidluste teemad, seejärel jõuab MAK valitsusse, kes peab selle heaks kiitma, misjärel peab sellele omakorda kinnituse andma Euroopa Komisjon.

Toetus mõeldud loodusrikkuste kaitsmiseks

Kui maa asub väljaspool Natura ala, siis praegu on võimalik ainult maamaksust vabastamine. Samuti pakutakse võimalust müüa sihtkaitsevööndi metsamaa riigile, nõnda saab erametsaomanik osta avalikul enampakkumisel majandatavat metsamaad riigi reservist.

„Viimast võimalust ei tahaks metsaomanikele soovitada, sest sellisel juhul loobutakse omandist ja riigi omandis oleva metsamaa kaitseks tehtavad kulutused tuleb maksumaksjana ikkagi osaliselt kanda," nentis metsaseltsi tegevjuht Ants Varblane. "Looduskaitselisi piiranguid tuleb kompenseerida kõigile metsaomanikele ja praegu kehtivas looduskaitse arengukavas on seda planeeritud."

Varblase sõnul nähakse kooskõlastamisringil oleva metsaseaduse muutmise ettepanekuga ette ka kujundusraied, milliseid vajadusel tehakse kaitsealadel kooskõlastatult kaitseala valitsejaga ning konkreetsete liikide ja elupaikade kaitseks või vaadete avamiseks.

Erametsakeskuse toetuste üksuse juht Maris Tõnuri rääkis, et Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse eesmärk on kaasa aidata Natura 2000 võrgustiku alal asuva erametsamaa säästvale kasutusele, kompenseerides erametsaomanikele sääraste metsaalade majandamisel saamata jäänud tulu.

„Toetuse määr on sihtkaitsevööndis asuval alal 109,93 eurot hektari kohta aastas," kirjeldas Tõnuri. "Toetust saab keskkonnaregistri kaardile kantud alale. 2012. aastal on kaardile märgitud 13400 hektarit ehk 3262 erinevat ala. Võrdluseks - piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal asuva ühe hektari metsaala toetus on 60,08 eurot aastas. Selliseid alasid on 2012. aasta keskkonnaregistri kaardil kokku 68 700 hektarit."

Konkreetsed piirangud määrab kaitseeeskiri

Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun märkis, et looduskaitseseaduse kohaselt on majandustegevus ja loodusvarade kasutamine sihtkaitsevööndis üldjuhul keelatud. Siiski on võimalik, et konkreetse kaitseala kaitseeeskirjaga on sätestatud leevendusi.

„Lubatud võib olla jahipidamine, olemasolevate rajatiste hooldus- ja maaparandussüsteemide hoiutööd, aga näiteks ka tagasihoidlikus mahus metsaraie," ütles Aun. "Näiteks raie metsakoosluste kujundamiseks vastavalt kaitseeesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on reeglina õigus esitada nõudeid raieliigi, -aja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas."

Sihtkaitsevööndis paikneva kinnisasja võõrandamisel on riigil ostueesõigus (v.a. võõrandamisel lähisugulastele). Samuti on võimalik kogu ulatuses kaitsealal paikneva kinnistu võõrandamine riigile. Lisaks võib kaitsealuse maaga tasuda riigi poolt korraldatavatel maaoksjonitel müüdava maa eest (nn. jätkuvalt riigi omandis olevate maade võõrandamine maa-ameti poolt).

Väike toetus parem kui üldse mitte midagi

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv kinnitas, et kui esimesed metsamaad 1991. aastal eraomandisse läksid, valitses üleüldine põhiline hirm selle ees, et metsad raiutakse kõik lagedaks. „Valitses usaldamatuse õhkkond, arvati, et eraomanike ohjes hoidmiseks tuleb teha karm riigipoolne administreerimine," meenutas Talijärv. „Täna näeme, et see toonane hirm osutus alusetuks. Erametsaomandus on meil olnud nüüdseks kakskümmend aastat ja ka riik on oma hoiakuid eraomanike suhtes korrigeerinud."

Talijärve sõnul väljenduvad need hoiakud seaduste, määruste ja eeskirjade muutmises vastavalt muutuvale olukorrale. Näiteks ainuüksi metsaseadust on muudetud seitse korda, praegu on käsil kaheksandad muudatused. Talijärv rõhutab, et metsandusalane seadusandlus on muutunud üha liberaalsemaks. Kui kõik uuendused kokku võtta, siis läbivaks jooneks on neis vajadus tõhustada looduskaitset. Kui praegu jääb eraomandis olevale metsamaale näiteks sihtkaitsevöönd, kus majandustegevus keelatud, siis makstakse omanikule saamata jäänud tulu kompenseerimiseks dotatsiooni.

„Paljud omanikud nurisevad, et toetus on liiga väike," tõdes Talijärv. „Aga alles mõned aastad tagasi ei makstud üldse midagi. Võin öelda, et toetusmeetmeid on kavas laiendada ka vääriselupaikadele, aga seda, millise aasta riigieelarvesse see sisse kirjutatakse, ei julge ma praegu lubada." Ta möönab, et toetust vajavad ka need talunikud, kelle metsaalale jäävad sihtkaitsevööndid, mis ei ole Natura aladega seotud. Sest toetust makstakse praegu vaid Natura alade eest.

Keelud-käsud olgu selged ja arusaadavad

Andres Talijärv on seda meelt, et kui metsaomanikule midagi ära keelata, siis kõigepealt tuleb selgitada, miks ühte või teist tegevust ei tohi teha ja mitte teha seda lihtsalt käsukorras. „Koolipoisile ei peaks ainult raiuma, et ära söö kriiti, pigem võiks talle rääkida, miks ei tohi kriiti süüa. Ametniku jaoks ei ole midagi hullemat, kui hakata erametsa kaitseala looma," tunnistas ta. „Omanik peab olema ise kaitsevajadustest teadlik, selline kaitse on tõhusam mistahes lepingulisest suhtest. Ta peaks endale läbimõeldult teadvustama, mis mingi tegevusega metsas kaasneb."

See kehtib ka vääriselupaikade puhul, kus riik võib rakendada sunnimeetodeid, aga mõistlikum oleks seal piirduda vaba mõistliku majandamise võimaldamisega, millega käib kaasas konkreetne kompensatsioonimehhanism.

„Efektiivne koostöö maaelanike ja -omanike, looduskaitsjate, riigiametnike ning jahimeeste vahel annab eelduse tõhusale looduskaitsele," on Talijärv kindel. «Ühe valdkonna hea regulatsioon on selline, mis ei pane kellegi õlule ülekohtuselt suuri kohustusi."

Natura 2000 alal asuva erametsamaa toetus:

• Taotlemise aeg: 2.-21.mai 2012 (hilinenult 22.mai kuni 15.juuni).

• Eesmärk on kaasa aidata Natura 2000 võrgustiku alal asuva erametsamaa säästvale kasutusele.

• Kompenseerib erametsaomanikele Natura 2000 metsaalade majandamisel saamata jäänud tulu.

• Toetust võib taotleda vähemalt 0,3 hektari suuruse taotleja omandis oleva metsaala kohta, mis asub Natura 2000 võrgustiku alal ja on kantud keskkonnaregistrisse.

• Taotleja peab täitma aasta jooksul taotluse esitamise tähtaja esimesest päevast alates looduskaitseseadusest ja metsaseadusest tulenevaid nõudeid.

• Taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb erametsakeskus hiljemalt 30. aprilliks taotluse esitamisele järgneval aastal.

• Taotleja arveldusarvele maksab toetuse PRIA hiljemalt 30. juunil taotluse esitamisele järgneval aastal.

• Toetust makstakse maaelu arengukava 2007-2013 alusel maaelu arengu Euroopa põllumajandusfondist (EAFRD) ning kaasfinantseeritakse riigieelarvest.

• Toetuse määr Natura 2000 piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal asuva ühe hektari metsaala kohta on 60.08 eurot aastas, sihtkaitsevööndis 109,93 eurot hektari kohta aastas.

 

 

Osale arutelus

  • Ain Alvela

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Uudised