Särgava: Märksõnad on energia, turgude ja logistika optimeerimine, tööjõud 

2012 aastal täitus Saidafarmil 20 aastat ettevõtte loomisest.

Saidafarmi juht Juhan Särgava võttis kokku 2012 aasta: „Aastaid on olnud küll hulgi, kuid igaüks neist on omanäoline. Eelmine aasta oli eriline selle poolest, et Harjumaal, Läänemaal ja Pärnumaalgi uputas sademetega lausa hukatuslikult. Sarnast uputamist mäletan aastast 1978. Viljasaak ise oli ilus, kuid märkimisväärne hulk vilja jäi märja tõttu põllule. Harjumaal oli väga raske aasta ka aia- ja köögivilja kasvatajatel. Põldude viisi saaki jäigi saamata. Positiivne pool on see, et meie kliendid armastavad meie tooteid soojemaltki kui varem ja piimatooteid müüsime sedakorda jälle paremini, kui kunagi varem. Eksport edenes märgatavalt“.

Uuel aastal on probleem mahelehmade pidamisega.

„Mahelehmadel saabub käesoleval aastal vältimatu kohustus asuda vabapidamisele. Neid mahe-lehmi, kes vabapidamisele ei lähe, ähvardab kombinaati minek või siis tavalehmaks hakkamine. Vähemasti hetke seisuga on maheseadus nõnda vormitud. Eestis viidi läbi isegi võrdluskatse lõaspidamise ja vabapidamise näitajate vahel. Meie tingimustes olid tulemused lõaspidamisel igati paremad - lehma elueast alates vasikate terviseni välja. Seadust põhjendatakse heaoluga. Arusaamatu on selline heaolu, mis kehtestatakse seaduse alusel vaatamata, et tulemuseks võib olla looma kehvem tervis, eluiga lühem, vasikaid vähem,“ sõnas Särgava.

2013 on mitmepalgeline põllumajandusaasta.

Saidafarmile oli 2012 eriline, põnev, õpetlik. Mitmepalgeline põllumajandusaasta on ka käesolevana tulemas. Käimas on Balti põllumeeste ühisprojekt toetustasemete võrdsustamise teemal.

„Lootused on paljulubavad, kuid see karu jookseb alles metsas, kelle nahka siin hoolega jagada püüame. Maakeeli öelduna toetusmeetmete disainimine käib suure hoolega. Probleem on vana: raha vähe, tahtjaid palju. Diskussioonid kujunevad elavaks, konkurents, sõbralikkus, vennalikkus pannakse proovile - suunatakse kokkuleppele. Ühistegemised, ühistulised ettevõtmised elavnevad, sest arusaamine kaubanduslikest mahtudest tulu suurendajana saab üha selgemaks“ mainis Särgava.

Saidafarmi tegemistes on kesksel kohal tegevused energia säästmisel, käsitöö automaatikaga asendamine, tootmisprotsessi optimeerimine.

Juhan Särgava sõnul on plaan, nagu igal aastal, tegeleda ka sel aastal pisut tootearendusega. „Messidel ja näitustel oleme kohanud rida tootekavandeid, mida peame endale jõukohaseks. Tootearendus on ka aja- ja teabemahukas. Võtab päris hulga vaeva enne, kui jõuab kestvuskatseteni. Seetõttu ei saa nendega liialdada. Toodete sortimenti ei ole mõtet väga suureks ajada, läheb raskeks haldamisega. Lihtsam ja odavam on sama piim vähema arvu nimetustega turule viia. Optimaalne meie jaoks on mingi tosina jagu,“ rääkis Särgava.

Selle aasta signaalsõnad on energia, tööjõud, turgude optimeerimine, logistikas 3 vedu soovitavalt 2 korraga ära teha jne.

„Meie jaoks tõsisem väljakutse on kohustus lauda vabapidamisele ümberehitus.Seoses piimakvootide vabanemisega kindlasti suureneb konkurents piimatoodete turul. Siin ei olegi teist pääsu, kui tuleb üles leida toote omahinna kujundamise ökonoomilised aspektid. Meie investeerimisjulgus on tagasihoidlik. Oleme üritanud laenudest hoiduda. Akuutse laenu vajaduse korral peab väga hästi aru andma, millele saab loota tagasi maksmisel. Investeerimiskava tarbeks ootame ära ka 2014+ aasta toetuspaketi, siis on veidi selgemalt näha, mille ja kui palju loota saab.

Oluline on tööjõu koolitamine.

Juhan Särgava sõnul on hetkeks väljakujunenud tingimustes oluline, et töötajate teabetaseme hoidmiseks ja tõstmiseks tuleb ehitada õppeklass. Kujutame ette, et koolist kõrvale jäänud poiste hulgas on tehnikahuvilisi ja õppeklassi baasil saab neist mõned endale koolitada.

Seadusandlus peab olema lihtne.

Särgava sõnul on põllumajandus kõige enam reguleeritud tegevusala Euroliidus. Viimane aastakümme on põllumajanduse seadusloomesse asunud panustama paljud need, kes pole lehma elus näinud. Seetõttu pole ime, kui mõni porgand vahel ka puuviljana esinema peab. Hetkel on saabumas "tähevärava" avanemise hetk. Kujundame meetmeid ja seadusloomet uueks toetusperioodiks. Selles on asjad, mis Euroliidus on kivisse raiutud ja rida teisi, mida läbi rääkida ning kaubelda annab. Siinkohal on väga tähtis, et me sedakorda kodutööd väga hoolega teeme. „Minu meelest on oluline, et me oma seadusandluse võimalikult lihtsaks teeksime ja ei koormaks asjatult peaeesmärki: meie põllumehe konkurentsivõimet, põllumehe võrreldavat elatusaset teiste ühiskonna liikmetega. Vaadeldes Baierimaa piimatooteid meie kauplustes, näiteks hallitusjuustu "Blue", näeme, et nad on ikka tõega väga kõrge konkurentsivõimega (kvaliteedilt kõrge, hinnalt soodne). Ei kulutata sentigi mittevajalikule, nähtavasti ka mittetootlikele seaduspügalatele. Seadus aitab põllumeest ja ei sea kavalaid tagasinõudeid võimaldavaid pügalaid nõuetena määrustesse. Sakslased on üldse väga praktilised, ei tüki reguleerima määrustega põllumehe elu ja igapäevast tegevust,“ arvas Särgava.

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised