15. jaanuar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üleüldise kopeerimisvabaduse laineharjal seilates tuleb arvestada piiridega, mille ületamisel muutub intellektuaalse omandiga (IO) kaitstud toote kopeerimine keelatud tegevuseks. Intellektuaalse omandi vargust peetakse ühelt poolt Hiina ning teiselt poolt maailma kolme peamise kaubandusjõu – Euroopa Liidu, USA ja Jaapani – suhete põhiküsimuseks. Esiteks väidetakse, et võltsingute valmistajatel pole õigust saada kasumit kaupadest, mille loomisse ega müügi edendamisse pole kapitali mahutatud. Teine aspekt on ohutuse küsimus. Samas üha enam mõjutavad turgu ka nn ilma tehasteta tootjad.

Piraatlus ja võltskaubandus teeb tõsist peavalu kogu maailma õiguskaitseorganeile ja seda eriti transiitkauba puhul. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni 2009. a novembris avaldatud uurimuse kohaselt ulatus 2007. a võltsitud kaubaga kauplemine globaalses kaubanduses kuni 250 miljardi USA dollarini.

Euroopa Taimekaitse Assotsiatsiooni hinnangul 5–7% kogu Euroopa taimekaitsevahendite turu aastakäibest on mõjutatud illegaalsetest taimekaitsevahenditest ning nendega kauplemine Euroopa kaubanduses ulatub 360–510 miljoni euroni. Asjaolu, et ühendusevälised kaubad jääksid ühendusevälisteks kaupadeks kogu kohaldatava tolliprotseduuri ajal, ei välista iseenesest IO õiguste kaitseks meetmete tarvitusele võtmist. Tollimääruse (EÜ) nr 1383/2003 kohaselt saavad Euroopa Liidu (EL) tolliasutused võtta meetmeid (kauba peatamine) tolli järelevalve all olevate kaupade suhtes, mille puhul kahtlustatakse teatavate IO õiguste rikkumist. Ka Euroopa Kohtu eesmärk näib olevat hõlbustada tolli tegevust jõustada IO kaitset, kuivõrd hiljutise otsuse kohaselt piisab tolliasutusel kahtlaste kaupade kinni pidamiseks kaudsetest tõenditest, et IO rikkuv kaup turustatakse EL, kuid see siiski ei anna alust lugeda kaup võltsitud kaubaks või piraatkaubaks.

Euroopa Kohtu otsus

Euroopa Kohus on 2011. a liidetud kohtuasjades C-446/09 (Philips) ja C-495/09 (Nokia) asunud seisukohale, et kolmandast riigist pärit kaupa võib lugeda „võltsitud kaubaks” või „piraatkaubaks”, kui on tõendatud, et see on suunatud EL-s turustamiseks. Tõendiks võib lugeda eelkõige seda, 1) kui kauba sihtkohta ei ole deklareeritud, 2) kui puuduvad täpsed või usaldusväärsed andmed kauba tootja või -saatja või tema aadressi kohta; 3) kui tolliga ei tehta koostööd; 3) kui avastatakse kaupa puudutavad sellised dokumendid või kirjavahetus, mis annavad alust oletada, et kaup võidakse ümber suunata EL turu tarbijatele.

Seega toetab Euroopa Kohus lähenemist, et kaudsete tõendite alusel, mis annavad alust arvata, et kaup turustatakse EL-s ning võimaldavad kahtlustada IO rikkumise olemasolu, ei saa lugeda “võltsitud kaubaks” ega “piraatkaubaks”. Kaudsete tõendite alusel on tollil üksnes õigus peatada kauba ringlusse laskmise või pidada kaup kinni.

Kuidas on kohtuotsus rakendatav praktikas?

Esmalt tõenditest, mis kohtu arvates võimaldavad kahtlustada IO rikkumise olemasolu, et peatada kauba ringlusse laskmine või kauba kinni pidamine. Esiteks kauba sihtkoha mitte deklareerimine. Nimelt igal liikmesriigil on õigus autonoomselt otsustada, kas nõuda kaupade sihtkoha deklareerimist või mitte. Seega, nendes EL liikmesriikides, kus seda teavet ei nõuta, ei saa sihtkoha mitte deklareerimist lugeda tõendiks, mis õigustaks tolli meetmeid. See omakorda võib põhjustada kaupade ümbersuunamise, kuna kaubavoode liikumine kontsentreerub riikidesse, kus kauba sihtkoha deklareerimine ei ole kohustuslik, et vältida kauba kinni pidamise riski. Teiseks leidis kohus, et piisavaks tõendiks kauba ringlusse laskmisel või kauba kinni pidamisel, on asjaolu, kui puuduvad täpsed või usaldusväärsed andmed kauba tootja või -saatja või tema aadressi kohta. Nimetatud asjaolu kohustab aga logistikateenuste pakkujaid, ekspediitoreid ja tolli esindajaid hankima oma klientidelt usaldusväärset informatsiooni kaupade tootjate või –saatjate või aadresside kohta ning edastama nimetatud andmed tollile. Kolmandaks tõendiks võib kohtu arvates lugeda koostöö puudumist tolliga. Koostöö puudumine tolliga iseenesest ei anna alust kahelda kauba IO rikkumises, kuid seda võib iseenesest pidada täiendavaks tõendiks pärast ühe või mitme aset leidnud juhtumi järel. Tõepoolest, alles pärast seda, kui toll on kindlaks teinud, et muud tunnused annavad kahtluseks piisavalt alust, peaks ta taotlema koostööd deklarandi, valdaja või kauba omanikuga. Vastasel juhul lasub tõendamiskoormus üksnes deklarandil, kauba valdajal või omanikul.

Samuti saab välja tuua asjaolu, et kohus ei ole oma otsuses rõhutanud muid tunnused, nagu näiteks asjaolu, et kaupade vedamine ei pruugi toimuda majanduslikult põhjendatud teed pidi või et toote etikett või märgistus on (peaaegu) identne EL-s seaduslikult turule viidud toote etiketi või märgistusega. Võttes arvesse veose teekonda ja läbitavat vahemaad, siis ühenduse transiidiprotseduuril oleva kauba vedu sihttolliasutusse mitte majanduslikult põhjendatud teed pidi, võiks kaaluda kaudse tõendina ja seda eelkõige kaupade välise transiidi korral. Sarnaselt võib toote pakend või etikett osutuda tõendiks toote planeeritava sihtkoha osas, ja seda eriti teatavate kaupade osas. Tõendamata kahtluse toetavaks argumendiks võib tuua veel asjaolu, et peatamisprotseduurile deklareeritud kaup võidakse suunata õigusvastaselt tarbijale ning need turule suunatud imitatsioonid või koopiad põhjustavad ohtu tervisele ja turvalisusele, mistõttu tuleb liikmesriigis ladustamise või transiidi käigus avastatud imitatsioonid või koopiad kinni pidada ja vajaduse korral kaubandusest kõrvaldada, ilma et peaks olema tõendeid, mis viitavad või tõendavad, et need kaubad on viidud või viiakse turule EL-s.

Seega eeltoodud põhjustel saaks tõendamata kahtluses toetuda eeldusele, et toote sisu on mõjutatud ning toote päritolu ja kvaliteet ei ole kaubamärgiga kooskõlas. Eelneva analüüsiga püüti juhtida tähelepanu, et nii nagu Roomat ei ehitatud ühe päevaga, muutuvad uute teadmiste najal ka tõlgendamise aluseks olevad eeskirjad.

Millele toodet ostes pöörata tähelepanu?

Hoolimata IO õiguste valdajate ja liikmesriikide ametiasutuste pingutustest jõuavad aeg-ajalt ikkagi turule originaaltooteid imiteerivad tooted, sh piraattaimekaitsevahendid ning seda tuleb ette ka siis, kui toode esialgu ei olegi mõeldud EL turule. Eestisse saabunud ning siit lähetatud eksport-, import- ja transiitkaupade osas toimub vedu valdavalt mitmeliigilises veoahelas ning Eesti transiidisektorit võib määratleda raudtee- ja sadamapõhisena.

Statistikaameti andmetel veeti valdavalt ida-läänesuunalise raudteetransiidi kaudu 2010. aastal kaupu ligi 24 miljonit tonni, millest keemiatooted andsid 2,4 miljonit tonni ja transiitkauba osatähtsus kogu kaubaveos oli 81%. Transiitkaupade vedu sadamate kaudu ulatus 2010. aastal 33,1 miljoni tonnini.

Uus taimekasvatushooaeg on kohe algamas, millele siis pöörata tähelepanu taimekaitsevahendit ostes?

Eelkõige tuleb teha teadlik valik usaldusväärse taimekaitsevahendi müüja kasuks ning teiseks tuleb tähelepanu pöörata toote väljanägemisele, kuna enamlevinud võltsimistunnused on seotud pakendite ja märgistusega. Eksimused võivad olla seotud õigekirjaga või puuduvate turvamärgistega, riski- ja ohutuslausetega või partiinumbriga. Nii näiteks on tavapäraselt originaaltootel partiinumber pakendile kantud lasertehnoloogia abil vm püsival moel. Tuntud taimekaitsevahendite kaubamärkide, sh mõõtetopside ja pakendite ning etikettide või hologrammide jäljendamisel võivad eksimuste tunnustena esineda trükikvaliteedivead, kontrasti- ja värvivead või kaubamärgi vale suurus. Seega juhul, kui tekib eelloetletud visuaalsete tunnuste osas kahtlusi, siis võid eeldada, et toote sisu on mõjutatud ja et toote päritolu ning kvaliteet ei ole kaubamärgiga kooskõlas.

Evelin Hillep, Põllumajandusministeeriumi taimekaitse büroo juhataja

Autor: Evelin Hillep