Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 16. jaanuar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Leedu president andis teada, et otsetoetuste võrdsustamine on Leedu riigi prioriteet. "Võrdsustamise nimel tuleb Balti riikide valitsusjuhtidel ühiselt lõpuni võidelda, sest komisjoni poolt pakutud 75% EL keskmisest ei ole see, mis meie põllumehi rahuldaks", sõnas Dalia Grybauskaite. Presidendi sõnul toob edu vaid see, kui ka Eesti ja Läti valitsusjuhid ei tagane nõudest tõsta Baltimaade toetused võimalikult lähedale EL keskmisele tasemele ja seda juba uue eelarveperioodi esimestel aastatel. "Kui kas või üks Balti valitusjuhtidest sellest nõudest taganeb, siis pole edu loota", nentis president.

Põllumeeste esindajad ja Leedu president olid ühisel arvamusel, et maaelu arengu toetused peavad jääma vähemalt käesoleva eelarveperioodi tasemele.

Balti riikide põllumajandusorganisatsioonide esindajad kohtuvad 1. veebruaril Eesti peaministriga ja 4. veebruaril Läti valitsusjuhiga. Kohtumiste eesmärgiks on vahetada infot ja saada kindlust, et valitsusjuhid võitlevad koos otsetoetuste võrdsustamise eest.

Kohtumisele järgnes Balti põllumajandusorganisatsioonide nõupidamine, kus otsustati korraldada järjekordne ühisaktsioon enne 7. veebruari Brüsselis toimuvat EL üldkogu. Kuna uus ühine põllumajanduspoliitika ei rahulda baltlasi ega ka teisi EL liitunud uute riikide põllumehi, siis tuleb see sümboolselt põlema panna.

„Veebruari alguses korraldame lõketest Balti keti, mis saab alguse Tallinnast Raekoja platsilt ja lõpeb Leedu-Poola piiril. Igal kilomeetril Balti keti trassil süütame põhupalli, millega anname märku, et kavandatav uus ühine põllumajanduspoliitika meid ei rahulda ning protesteerime ka selle vastu, et toetused on võrdsed nii sellele põllumehele, kes kasvatab põllukultuure, kui ka sellele, kes teeb nn euroheina – purustab heina ja jätab selle põllule maha“, sõnas Jaan Sõrra.  „Kui vaadata Eesti ühtse pindalatoetuse saajaid, siis on euroheina tegijaid nendest ligi veerand“, nentis Jaan Sõrra.