Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 23. jaanuar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kütust plaanitakse hakata tootma vadakust, mis jääb juustutootmisest üle piima kalgendamisel. Iga kilogrammi juustu valmistamisel saadakse 8 kuni 10 liitrit vadakut, vahendab auto24.ee väljaannet auto.de.

Vadak on vesine, rohekaskollase värvusega vedelik, mille põhikoostisosaks on piimasuhkur laktoos. Sellele lisanduvad mineraalsoolad, jääkidena leidub ka piimarasva ja vees lahustuvaid valke. Kütust plaanitaksegi toota just vadakus olevast laktoosist.

Ülikooli teadurid on proovipartii uut biodiislit juba tootnud, väidetavalt on selle kasutamisel väljalaskegaasidel juures värske leiva lõhn.

Vadakust biokütuse tootmisel on suur potentsiaal, keskmine juustutehas tekitab aastas neli miljonit liitrit vedelaid jääke, millest saaks toota 250 000 liitrit biodiislit.

Kütusetootjad pole siiski ainsad, kes vadakut himustavad, sellele leivad toormainena kasutust keemia-, farmaatsia-, kosmeetika- ning toiduainetööstus. Vadakupulbrit kasutatakse ka küpsiste, kommide, šokolaadi, jäätise ja kookide valmistamisel.

Vadakust biodiisli tööstuslik tootmine peaks algama nelja aasta pärast.