Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 24. jaanuar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jahiseaduse menetlusest on saamas lakmuspaber näitamaks suhtumist omandisse

Kõik Riigikogu liikmed peaks leidma aega, et tutvuda seaduse eelnõuga.

On positiivne, et eelnõu püüab muuta jahinduse korraldamist maaomanike kesksemaks. Samas tunnevad esindusorganisatsioonid muret, et eelnõu ei arvesta mitmete maaomanike ja põllumajandustootjate tehtud oluliste ettepanekutega.

„Riigikogu keskkonnakomisjoni jõudnud uues jahiseaduse eelnõus on mitmeid häid algatusi, mis annavad maaomanikele usku, et asi liigub positiivses suunas,“ ütles Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais. „Oleme seda meelt, et uue jahiseaduse vastuvõtmisega ei tohi enam viivitada. Ehkki meil pole õnnestunud Eesti Jahimeeste Seltsiga mitmes olulises punktis üksmeelele jõuda, hindame seda, et meie läbirääkimiste partner on pikas ja keerulises protsessis ilmutanud siirast tahet lahenduste leidmiseks. Nüüd on aeg otsustamiseks ja seda Riigikogu tasemel.“ Maa- ja metsaomanike ettepanekud ning põhjendused eelnõu muutmiseks on Riigikogu keskkonnakomisjonile edastatud.

„Loodame väga, et Riigikogu ei näe seda seadust vaid ühe väikese valdkonna regulatsioonina, vaid hindab laiemalt selles omandiõiguse ja säästva arengu küsimusi. Tegemist on omamoodi lakmuspaberiga ühiskonna suhtumises meie omanikesse ja maaomandisse,“ lisas Ehrpais.

Maa- ja metsaomanike esindusorganisatsioonid näevad eelnõu suurimate puudustena, et 1) selles on jätkuvalt jahindusorganisatsioonidele antud võimalus jahi pidamiseks ilma maaomanikuga kokkulepet sõlmimata,

2) jahirentniku valimine ei toimu õigusriigile kohaselt

3) era- ja riigimaad antakse tähtajatult ebamõistlikult suurte jahipiirkondade kasutada.

Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm rõhutab, et jahindusel on maaelus oluline roll. „Talupidajatele on ilmselgelt suurimaks küsimärgiks põllukultuuride kahjustused, aga ka kahjustused kariloomadele. Teisalt on seaduse mõju laiem kogu maaelu arengule. Meie  ettepanekud suurendaks maapiirkondades sotsiaalset kaasatust ning annaks maaelu arengule täiendava tõuke,“ lisas Nurm.

Maa- ja metsaomanike organisatsioonid kutsuvad kõiki Riigikogu liikmeid leidma aega tutvuda eelnõuga ja huvipoolte seisukohtadega ning võtma vastu selline jahiseadus, et see vastaks demokraatliku, omanike huve kaitsva  ja arengule suunatud riigi põhimõtetele.

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960