24. jaanuar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põllumajandusest Bornholmi saarel

Bornholmi saare põllumehed hoiavad oma nõuandesüsteemi ülal ja kasutavad seda aktiivselt.

Taanile kuuluvat Bornholmi saart külastanud Lääne-Eesti konsulentidele ja projekti Baltic Deal näidistalunikele avaldas sügavat muljet sealsete põllumajandustootjate ja kohaliku nõuandekeskuse Bornholm Landburgi nõustajate omavaheline tugev koostöö, samuti tootjate väga hea ülevaade oma talu tootmiskuludest ja finantsnäitajatest.

Taanis kuulub nõuandesüsteem tootjatele ja seda juhivad tootjad ise. Bornholmi nõuandekeskuse kuus juhatuse liiget on tootjate valitud. Koostööd tehakse ka teiste organisatsioonidega tööstus- ja tootmisküsimustes ning poliitilises asjaajamises. Lisaks tehakse koostööd Taani suurima nõuandekeskusega, mis asub Århusis ja on üks osa organisatsioonist Taani Põllumajandus- ja Kaubanduskoda.

Bornholms Landburgis töötab palgaliselt 37 konsulenti. Tootjaid nõustatakse ökonoomika, seakasvatuse, piimakasvatuse, lihaveisekasvatuse, taimekasvatuse ja keskkonna alal. Koostatakse avaldusi ELi toetuste taotlemiseks, võetakse mullaproove ning tehakse testanalüüse õigeaegseks saagikoristuseks. Nõuandekeskus korraldab koostöös tootjatega mitmesuguseid üritusi, sh loomanäitusi ja messe.

Peamise sissetuleku annab nõuandekeskusele finants- ja majandusalane nõuanne. Nõuannet arvestatakse tunni alusel. Üks tund nõustamist maksab 100–120 eurot. Nõustatakse telefoni teel, nõuandekeskuses kohapeal, aga ka tootja juures. Tootjad maksavad nõuandekeskuse toimimiseks aastast liikmemaksu, mis põhineb tootja müügitulul. Individuaalse nõustamise eest tuleb tasuda kulunud tundide alusel.

Keskmine nõustamiskulu aastas ühe tootja kohta on 5000 eurot.

Range kontrolli all

Taanis on põllumajandustootmine rangelt kontrollitud ja reguleeritud valdkond. Igal aastal peavad tootjad saatma kontrollorganile sõnniku kasutamise kogused, varasemalt kasutatud väetiste andmed ja väetusplaani uueks aastaks nii sõnniku kui mineraalväetiste osas. Eriti ranged nõuded kehtivad sõnniku ja väetiste laotamisele ning ladustamisele.

Keskmine toetusmäär haritava maa hektari kohta on Taanis 290 eurot. Seoses keskkonnaalaste piirangutega on kohalikud tootjad investeerinud keskkonnatehnikasse ja -tehnoloogiasse. Kuna suur osa Bornholmi saarest on määratletud nitraaditundliku alana, panustavad tootjad tehnoloogiatesse, mis vähendavad ammoniaagi emissiooni ja võimaldavad taaskasutada jääksoojust. Põhja- ja pinnavett kaitstakse väetiste kasutamise piiramisega. Selleks kasutades külvikorras vahekultuure.

42 000 elanikuga ja pehme kliimaga Bornholmi saart ilmestavad orud, kivised karjamaad, nõmmed, metsad, järved, sood ja niidud. Rohkem kui kaht kolmandikku saarest katab haritud põllumaa. 33 000 ha põllumajandusmaal tegutseb pool tuhat põllumajandustootjat. Peamiselt kasvatatakse teravilja, rapsi ja heinaseemet. Suur osa odrast läheb õlletootmiseks. Heinaseemet eksporditakse ka jalgpalli- ja golfiväljakute rajamiseks.

Põllumajanduses on hõivatud 12% tööealistest elanikest. Peamised tootmisvaldkonnad on seakasvatus ja piimatootmine. Suur hulk toodangust eksporditakse, kümnendik jääb kohalikuks tarbimiseks.

Väga kallis maa

Saarel kasvatatakse otra, nisu, heinaseemet, rapsi, hernest, maisi ja heina. Väiksemal määral kartulit, köögi- ja puuvilja. Saarel on 29 mahetootjat. Kohalike sõnul on mahetootmine tavatootmisega võrreldes kulukas ja vähetasuv.

Mahetootmisega tegelevad peamiselt piimatootjad, mõned kasvatavad mahedalt juur- ja puuvilju. Seakasvatajad mahetootmisega ei tegele. Seevastu kasutatakse tavatootmises mitmeid keskkonnasõbralikke agrotehnilisi võtteid ja tootmistehnoloogiaid.

Saarel on 121 seakasvatajat. Aastas tapetakse tapamajades u 465 000 siga. Sead töödeldakse saarel ja seejärel eksporditakse Itaaliasse, Poolasse, Saksamaale, Rootsi, Jaapanisse ja Hiinasse. Sigu söödetakse 75% ulatuses kohapeal toodetud söödaga.

2003. aastast on seakasvatajate hulk vähenenud 300-lt praeguse 121 tootjani. Sarnaselt Eestiga on sektorile omane väiketootjate arvukuse vähenemine ja tootmise laiendamine suurtootjate poolt.

Laienemist takistab maapuudus

Karsten Westhil, kes osaleb ka projektis Baltic Deal näidistalunikuna on 22 000 siga kolmes eraldi paiknevas farmis, 700 hektaril tegeleb ta taimekasvatusega. Peamiseks eeliseks nimetas ta omatoodetud söötasid, sest paljudele kohalikele tootjatele valmistab muret söötade kallinemine maailmaturul, see tõstab tootmiskulusid. Järjest tõusvate tootmiskulude kõrval on probleem ka see, et puudub võimalus laienemiseks, kuna maad on vähe ja haritavat maad on raske nii rentida kui osta. Hektar maad maksab keskmiselt 26 000 eurot.

Sõnnikumajandus on tootmises hoolikalt läbi mõeldud. Põlde väetatakse peamiselt separeerimisel tekkiva vedelsõnnikuga. Sõnnik laotatakse põldudele injektorite ja lohisvoolikute abil. Kui vedel osa läheb kasutusse oma põldudel, siis eraldatud tahke osa viiakse kohalikku biogaasijaama Aakirkebys. Lisaks kasutab tootja sõnnikujahutamist, mis vähendab ammooniumi emissioone ning pakub CO2 sõbralikku soojustust emiste ja põrsaste lautades. 

Muret teeb ka ettevõtte jätkamine, sest Westhil on kolm tütart, kellel pole farmi pidamise vastu huvi. Lahenduseks on noor töötaja, kes ostab iga aastaga ettevõtet välja, kuni saab 100% omanikuks.

Pool piima robotitest

Saarel on 44 piimakarjakasvatajat kokku 5500 lüpsilehmaga. Kõige levinum tõug on taani holstein, viies farmis peetakse džörsi lehmi. Taani punast tõugu, mis oli varem laialt levinud, peetakse nüüd ainult mõnes üksikus talus.

Lehmade aastane kogutoodang on 47 000 tonni, mis moodustab 1% Taani piimatoodangust. Piima kasutatakse peamiselt juustu tootmiseks. 2000. aastast on piimatootjate arv vähenenud 97 tootjalt 44ni, samas ei ole piimatoodang kahanenud. 12 piimatootjat kasutavad lüpsiroboteid, umbes pool Bornholmi piimatoodangust tuleb robotiga lüpstavatelt karjadelt.

Lehmi söödetakse peamiselt saarel toodetud koresöödaga – hein, mais ja peet. Reisil külastatud kaht piimatootjat iseloomustas vähene töötajatega varustatus farmis. Mõlemad nimetasid piimatootmisel probleemidena madalat piimahinda ja tootmiskulude tõusmist.

Saarel on nii puhtatõulisi lihaveisekarju kui ka lihaveiste ja piimalehmade ristandeid. Levinumad tõud on hereford, limusiin, šoti mägiveis, aberdiin-angus, simmental ja šarolee. Meie külastatud Thor Kure kasvatab 120 hektaril teravilja, heina ja peab 50 lihaveist maastikukujundamise eesmärgil. Põhitööna õpetab ta koolis majandust ja bioloogiat, ennast nimetab hobitalunikuks, kes armastab loodust ja maalähedast elustiili. Ta valmistub talu pojale üle andma.

Saarel on mitmeid lambakasvatajaid, peamiselt hobitalunikud – vähe on talusid, kus rohkem kui 30 lammast. Suurimal lambakasvatajal Jan Seerupil on 600 lammast ja ta on spetsialiseerunud looduslike rohumaade hooldamisele. Kõrvaltegevusena peab mees talupoodi, kus müüb oma tootmisest saadavat lambaliha, villa ja nahka. Poodi toovad enda toodangu müüki ka ümberkaudsed talunikud. Aasta-aastalt on poe käive ka suurenenud.

Aakirkebys asuv tootmisjaam Biokraft kogub igal aastal umbes 100 000 tonni veise- ja sealäga, samuti linnusõnnikut ja maisisilo. Läga ja sõnnikut kogutakse kohalikelt põllumajandustootjatelt, järele jääva komposti saavad talunikud tagasi põldude väetamiseks.

Jaam kuulub kohalikule elektrienergiaettevõttele ja toodab energiat lähipiirkondade soojusenergiaga varustamiseks.

Projekti Baltic Deal eesmärk on vähendada põllumajanduslikust tegevusest tulenevaid negatiivseid mõjusid keskkonnale nii, et konkurentsivõime ja tootmismahud ei kannataks. Eestist osaleb projektis kaheksa näidistalu, kogu projektis aga 118 näidistalu ehk demofarmi. Tulevikus soovitakse luua Läänemere ümber paiknevate riikide demofarmide koostöövõrgustik eesmärgiga vahetada eri maade demofarmide kogemusi ja teadmisi.

Projekti Baltic Deal töös osalevate konsulentide ja näidistalunike õppereis Bornholmi toimus möödunud aasta sügisel.

 

 

Autor: Triin Luksepp

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960