Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 28. jaanuar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti talupidajad on pettunud

Eestimaa Talupidajate Keskliit avaldab pettumust Euroopa Parlamendi põllumajandus- ja maaelukomisjoni reedese otsuse üle Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformikava suhtes.

Euroopa Parlamendi täiskogule esitatava otsuse kohaselt rakendatakse Eestis põllumajanduslike otsetoetuste suhtes 65% määra EL-i keskmisest, kusjuures see tase saavutatakse alles 2017. aastaks.

Eesti talupidajatele on 65% selge pettumus, kuna meie taotlus on olnud 90% EL-i keskmisest toetuste tasemest. Euroopa Liidu institutsioonidest on ainsana meie positsioone toetanud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee.

Kahjuks ei vasta tõele ka meediasse saadetud sõnum, et maaelutoetuste osa Eestis suureneb. Kõnealuse ettepaneku kohaselt peaks maaelutoetuste kogueelarve tõusma 3% võrra, kuid see ei tähenda, et 3%-list tõusu rakendatakse võrdselt kõigile liikmesriikidele, sh ka Eestile. Erinevalt otsetoetuste eelarvest, mis otsustatakse liikmesriikide kaupa, on maaelutoetuste eelarve üldine ning selle jaotust liikmesriikide vahel ei ole veel teada. Mõned Brüsseli ametnikud on vihjanud, et võimalik on Eesti maaelutoetuste eelarve 14%-line vähenemine. Seega tõstis parlamendi põllumajandus- ja maaelukomisjon maaelutoetuste kogueelarvet peamiselt selleks, et kompenseerida otsetoetuste vähenemist neis liikmesriikides, kus see tase langeb.

Taoline sõnum on Euroopa Parlamendist välja saadetud ilmselge eesmärgiga mõjutada eelseisva Euroopa Ülemkogu poolt vastuvõetavaid otsuseid. Kui seni teadaolevalt võinuks ülemkogu otsus tõsta Balti riikides otsetoetuste taset kuni 75%-ni EL-i keskmisest (ka ministrite nõukogus on 75% taseme saavutamist peetud üsna realistlikuks), siis pärast sellise signaali andmist parlamendi poolt on 75%-se taseme kaitsmine väga raske..

Kindlasti vähendas Euroopa Parlamendi põllumajandus- ja maaelukomisjoni otsus Eesti poliitikute, ametnike, ministrite ja peaministri läbirääkimiste mänguruumi Eestile soodsa positsiooni saavutamiseks. Kuigi tegu pole Euroopa Parlamendi lõpliku otsusega, pole usutav, et parlamendi täiskogu hakkab ÜPP eelarvet oma istungi käigus muutma. Kui aga parlament ja nõukogu jäävad eriarvamustele, rakendub mitmeid kuid kestev lepitusmenetlus ning kõigi osapoolte huvides on taolist olukorda vältida. Seetõttu on suure tõenäosusega järgmise perioodi otsetoetuste tase Eesti jaoks juba ära otsustatud.

Kuid parlamendikomisjonis läbiviidud hääletuste tulemustel on ka mõningaid positiivseid jooni. Tervitame otsust seada väljamakstavatele otsetoetustele ülempiirid ning samuti tervitame nn rohestamise meetmete rakendamisel pakutud teatavat paindlikkust.

Eelneva info taustal avaldab Eestimaa Talupidajate Keskliit kahetsust, et ükski Eestist valitud Euroopa Parlamendi liige pole põllumajandus- ja maaelukomisjoni liige, kellel olnuks kõige otsesem võimalus läbirääkimiste ja debattide käigus vastuvõetud otsuse eelnõud mõjutada, sh arendada Balti koostööd parlamendikomisjoni siseselt. Kuigi lõplikud otsused EL-i eelarve kohta pole veel langetatud, on parlamendikomisjoni kõnealuse otsuse valguses Balti põllumajandusorganisatsioonide, ametnike ja ministrite mitme viimase aasta pingutused liiva jooksmas ja see valmistab meile tõelise pettumuse.

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960