Põllumeeste nõudmisi on Brüsselis kuuldud

Eile põletasid põllumehed Tallinnas raekoja platsil põhupalle, et nõuda suuremaid eurotoetusi.

Järgmisena tuleks valmis panna IT-meestel, sest info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristu projektid riskivad Euroopa Liidu 2014–2020 eelarvekavas üldse rahata jääda.

“Jah, nad võiksid seda teha küll, aga õige koht ei ole siiski mitte ELi eelarveläbirääkimised,” ütles riigikatselei Euroopa Liidu asjade direktor Juhan Lepassaar.

“Digitaalse turu peamised kitsaskohad ei ole mitte infrastruktuuris, vaid regulatiivses raamistikus,” ei lasknud Lepassaar end kõigutada küsimusest, kas sellised kehvad väljavaated homme algavatel ELi eelarveläbirääkimistel seaksid ohtu Eesti jaoks ühe prioriteetseima valdkonna – digitaalse ühisturu.

Pigem on digitaalse ühisturu arendamiseks oluline edasi minna piiriülese elektroonilise ¬autentimise ja autoriõiguste küsimustega, mis on määruste ja direktiividega lahendatavad, selgitas Lepassaar.

Maksjad pole veel rahul.

ELi 2014.–2020. aasta eelarve mahu kärpimist tuleb aga valitsusjuhtidel jätkata veel vähemalt 20–30 miljardi euro võrra. Selline on nn netomaksjate riikide nõue, kes keeldusid kinnitamast mullu novembris laual olnud kompromissi. Selles oli Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy Euroopa Komisjoni algset pakkumist 80 miljardi euro võrra vähendanud.

Novembrist jäi kõlama, et põllumajandustoetusi ja ühtekuuluvuspoliitikat rohkem kärpida ei anna. See tähendab, et täiendavad kärped ELi eelarves peavad tulema n-ö tuleviku arvel. Sellelt eelarverealt, kus on teadus- ja arendustegevus ning Euroopa Ühendamise rahastu, millest hakataks edaspidi rahastama ELi piiriüleseid infrastruktuuriprojekte. Sealhulgas IKT ja energeetika sektoris. Eraldi 10 miljardit eurot on transpordi projektidele rahastusse üle tõstetud ühtekuuluvuspoliitika vahenditest, millest saaks raha ka Rail Baltic.

Lepassaar ei nõustunud, et sõnades konkurentsivõimet esikohale seavad liikmesriigid tegutsevad eelarvet kokku leppides risti vastupidi.

“Komisjoni algne pakkumine suurendas konkurentsivõimele ette nähtud summasid kohati lausa neli korda ja nüüd on seda tõusu kärbitud,” ütles ta. Raskel ajal, kus eelarve üldmahtu on kärbitud, on konkurentsivõimele minevat raha ikkagi suurendatud.

“Ei saa öelda, et eelarve esialgsed eesmärgid on jäetud täitmata,” pareeris ta, nentides, et komisjon alahindas oma eelarveid kärpivates liikmesriikides valitsevat survet, mis ei lase nõusse jääda ELi eelarve mahu kasvatamisega.

Milliste konkreetsete numbrite üle ELi valitsusjuhid Brüsselis vaidlema hakkavad, selgub homme pärastlõunal. Alles siis avalikustab Herman Van Rompuy täiendavad kärpekohad.

Energiaraha võib kokku kuivada. Ühe väga tõenäolise kärpekohana nimetavad meediakanalid Euroopa Ühendamise rahastut, kus IKT projektid võivad üldse rahata jääda ning energeetika valdkonna vahendid samuti oluliselt väheneda. Viimasest olnuks kavas rahastada nii Balti riikide regionaalset LNG-terminali kui ka elektri- ja gaasiühendusi Balti riikide ja Põhjala vahel.

Samas, nagu näitab kogemus Estlink 2 rajamisega, saab piiriüleseid infrastruktuuriprojekte hea projekti olemasolul rahastada ka struktuurivahenditest. Paraku vähenevad sellega riigi sees kasutuseks olevad summad.

Kui kõrvutada Eesti eelmise eelarveperspektiivi 2007–2013 eraldisi ja mullu novembris viimati laual olnud ettepanekut, saaks Eesti ELi eelarvest järgmisel perioodil 4,02 miljardit eurot (neto). Eelmisel perioodil oli see summa 2011. aasta hindades 3,8 miljardit eurot.

Ühtekuuluvuspoliitika vahendid vähenevad pisut, sest Eesti elatustase on tõusnud ja riikide järeleaitamine ongi nende toetuste eesmärk. Järsult kasvavad põllumeeste otsetoetused, samas kui maaelu arendamise toetusi on kärbitud.

Eesti plaan on Brüsselis eelarvekõnelustel ka suuremaid maaelu toetusi nõuda, kuid üldplaanis on Eestil eelarve üldmahu kärbetes seni hästi läinud, kui teiste riikidega võrrelda.

Homme algava kohtumise eel telefonitsi vestelnud Suurbritannia peaminister David Cameron ja Saksamaa kantsler Angela Merkel kinnitasid omavahel üle, et üritavad täiendavad kärped läbi suruda. Eriti on Cameroni kriitika all Euroopa institutsioonide töötajate palgad ja hüved.

Eestile võib siitki soovimatu bumerang tulla, kuna kärbitakse reeglina uute ja veel juurdumata huvide arvel. Eestis on aga üks ELi uuemaid agentuure – IT agentuur.

ELi eelarvekõnelused on alati rängad, homse kohtumise eel on avaldatud nii ettevaatlikku optimismi kui ka hoiatatud, et tulemus ei tule kergelt.

Lõppenud on kõnelused aga alles siis, kui heakskiidu annab ka Euroopa Parlament, mis vaatab kärbetele viltu. Samuti on parlamendis tähtsa teemana laual ELi eelarve omavahendid, kuhu võib edaspidi minna ka loodetud laekumine 11 riigi eestvedamisel kavandatavast finantstehingute maksust.

Lepassaare sõnul võib eelarveraamistik saada klausli, et omavahendid vaadatakse uuesti üle perioodi jooksul. Või jääb see teema juba järgmiste eelarvekõneluste teemaks.

Balti keti variatsioon põhupallide abiga

Eile korraldasid põllumehed Raekoja platsil protestiaktsiooni, kus nõuti võrdseid põllumajandustoetusi kõigile ¬Euroopa Liidu riikidele.

Äripäeva möödunud aasta maakonna ettevõtete edetabeli põhjal võib väita, et põllumajandusettevõtted on olnud mullu ühed kasumlikumad ning seda suuresti tänu toetustele.

Nii põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kui ka põllumeeste keskliidu esimees Jaan Sõrra märkisid protestiaktsioonil, et toetuste üleüldine kaotamine võib olla hea idee, kuid tegelikkuses siiski võimatu. Seederi hinnangul pole praegu Eestis ühtegi majandusharu, mida poleks toetatud, isegi pangad on saanud toetusi. Tema sõnul oleks vaja toetused hoopis ümber vaadata.

“Paneme iganenud põllumajanduspoliitika põlema,” ütles Sõrra Raekoja platsil tuld süüdates. Seejärel süüdati Via Baltical iga kilomeetri järel heinapallid, et saata signaal Brüsselisse.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised