Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 7. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uus ühine kalanduspoliitika on planeeritud jõustuma aastal 2014.

Euroopa Komisjoni statistika näitab, et ligi 80% Vahemere ning 47% Atlandi kalavarudest on ülepüütud. Täiskogul hääletatud reformiplaan näeb aga ette selged ning põhjapanevad meetmed selle probleemiga tegelemiseks.

"Täna näitasime, et Euroopa Parlament on kõike muud kui hambutu. Kasutades oma kaasotsustusõigusest tulenevat jõudu, saame me esimest korda ELi kalanduspoliitika ajaloos lõpetada ülepüügi. Aastaks 2020 peaksid kalavarud taastuma tasemele, mis lubab meil saada 15 miljonit tonni rohkem kala ning luua 37 000 uut töökohta", ütles raportöör Ulrike Rodust (S&D, DE).

Ligi veerand kogupüügist on oma suuruse või kalaliigi tõttu nn soovimatu püük ning need kalad lastakse vette tagasi. Paraku enamus tagasi lastud saagist sureb. Sellise raiskamispraktika lõpetamiseks soovivad saadikud alates 2014. aastast sisse viia üldise lossimiskohustuse ning kehtestada selge ajakava selle elluviimiseks.

Lossitud püük, mis on alamõõduline, võidakse kasutusele võtta mujal kui inimtarbimises. Liikmesriikide ülesanne on tagada kalalaevade nõuetekohane saagi käitlemine.

Alates 2015. aastast ei tohi liikmesriigid määrata kalapüügi kvoote, mis ei võimalda kalavarude jätkusuutlikku saagikuse tagamist. Kalurid peavad arvestama jätkusuutliku saagikuse tagamise nõudega, mille kohaselt ei tohi kindlat kalaliiki püüda rohkem kui on selle liigi reprodutseerimisvõime ühe aasta kohta. Tänase hääletuse üks eesmärke oli saavutada hiljemalt 2020. aastaks kalavarude taastumine tasemel, mis on jätkusuutlik ka tulevikus. See peaks tagama suurema kalavaru, parema saagikuse ja seega rohkem töökohti.

Kalanduspoliitika reform tugineb tulevikus mitmeaastasele kalavarude planeerimisele, mis kindlustaks kalanduspoliitika jätkusuutlikkuse. Pikaajaline tegevuse planeerimine peaks parandama ka turu etteaimatavust, mis omakorda aitab kaasa kalandussektori investeeringute ning planeerimise parandamisele. Mitmeaastased plaanid peavad tuginema usaldusväärsetele teadusuuringutele, mida liikmesriigid on kohustatud koguma ja avalikustama.

Parlament alustab läbirääkimisi nõukogu ja komisjoniga enne reformiplaani teist lugemist. Euroopa Liidu eesistujariik Iirimaa on mitmeid kordi väljendanud oma soovi saavutada kokkulepe juuni lõpuks.