Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 13. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Peipsi kalurid on mures, et viimase viie aasta jooksul on jäänud järvel kalasaagid kalapopulatsiooni vähenemise tõttu nii kutselistel kaluritel kui ka harrastuspüüdjatel järjest väiksemaks,“ rääkis arupärimise üle andnud Marika Tuus-Laul.

Tuus-Laul tõi veel välja, et teiseks ohtlikuks probleemiks erinevate kalaliikide säilimisel Peipsil on see, et siiani on kalatöösturitele lubatud järvel traalidega kalapüük. „Paljud kalurid ei pea seda aga õigeks, sest noodaga tõmmatakse välja kogu parv ja kaaspüügi raames tõmmatakse välja ka alamõõduline kala.“

„Soovitatakse, et suurematele kalatöösturitele ja firmadele tuleks seada kohustuseks mingi aja tagant lasta järve kalamaime,“ lisas Tuus-Laul.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus peab vastama järgmistele küsimustele:

• Mida kavatseb valitsus teha Peipsi kalavarude päästmiseks?

• Miks pole Peipsil kehtestatud ahvenate püüdmisele alammõõtu, nagu see on merest püügil, et takistada väikesemõõduliste kalade püüki ja kaitsta kalaliigi säilimist?

• Miks on Peipsil lubatud suurtöösturitele traalidega kalapüük kalavarude pideva vähenemise tingimustes?

• Miks on rannaelanikele võrguga püüdmise võimalusi aasta-aastalt ahendatud?

• Kas on kavas hakata Peipsile kalamaime tootma?

• Kas sellist kohustus ei peaks panema kalatöösturitele, kelle firmad valdava osa kalast välja püüavad?