Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 13. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Me soovime uues maaelu arengukavas rakendada eelkõige aktiivseid, arengule suunatud meetmeid,” sõnas Seeder. “Parim roheline põllumajanduspoliitika, mida Eesti täna teha saab, on investeeringud kaasaegsetesse ja keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse ja hoonetesse.”

Seederi sõnul on suure tähelepanu all ka võrdse ligipääsu tagamine kogu sektorile. “Praegu on ikkagi mõnel valdkonnal olnud väiksem ligipääs toetustele - uue maaelu arengukavaga tahame sektorile anda võimaluse mitmekesisemaks areneda. Mida mitmekülgsem on majandusharu, seda jätkusuutlikum ta on.”

Lisaks investeeringumeetmetele ja võrdsema ligipääsu tagamisele rõhutas põllumajandusminister ka majandusliku ühistegevuse ning lühikeste tarneahelate toetamist. “Meie tootjate edu võti saab olla eelkõige koostöö ja seda mitte ainult turustamisel, vaid ka ühisel investeerimisel ja töötlemisel,” rääkis Seeder. “Nii majandusliku ühistegevuse kui ka lühikeste tarneahelate puhul jääb rohkem lisandväärtust meie oma põllumeestele.”

Uue lahendusena kavandatakse järgmise perioodi maaelu arengukavasse ka finantsinstrumendi ehk nn laenufondi loomist. “Senise tagastamatu toetuse asemel võimaldaks seesugune finatsinstrument anda hoogu suuremale arvule projektidele,” rääkis Seeder.