Euroopa Liidu uus eelarve kasvatab regiooni konkurentsivõimet

Euroopa Liidu kogu eelarves 2014-2020 on kahanenud põllumajandustoetuste osakaal ning paranenud teadus- ja arendustegevustesse suunatud investeeringute osakaal, mis suurendab Euroopa konkurentsivõimet, ütles peaminister Andrus Ansip andes ministritele ülevaate viimasest Euroopa Liidu Ülemkogust.

Hoolimata kärbetest kasvab konkurentsivõimele suunatud investeerinute maht Euroopa Liidu uues eelarves 20 protsenti, sh tõusevad toetused teadus- ja arendustegevustele. „Need on tulevikku suunatud investeeringud, mis peavad tagama ühenduse pikaajalise konkurentsivõime,“ ütles peaminister.

Euroopa Liidu uue eelarveperioodi maht on ligikaudu 960 miljardit eurot, Eesti saab sellest 5,89 miljardit, millega on Eesti ELi liikmesriikide seas üks suurimad netokasusaajaid. Hoolimata eelarve üldmahu kokkutõmbamisest 95 miljardi euro võrra võib Eesti end pidada läbirääkimiste selgeks võitjaks, kuna Eesti on üks väheseid liikmesriike, kelle netopositsioon paranes. Eesti saab uuel eelarveperioodil Euroopa Liidult pea 907 miljonit eurot rohkem kui aastatel 2007- 2013.

Uuel eelarveperioodil Balti põllumeeste konkurentsitingimused paranevad ning põllumajanduse otsetoetuste erinevustest tulenenud ebavõrdne kohtlemine väheneb, mis oli Eesti eesmärk. Otsetoetuste kogusumma suureneb kaks korda ning toetus hektari kohta küündib perioodi lõpuks arvestuslikult 75-protsendini Euroopa Liidu keskmisest. See tähendab meie põllumeestele aastast 2020 toetust arvestuslikult 196 eurot hektarilt, praegu on toetus 143 eurot hektarilt.

Lisaks suutis Eesti ära hoida esialgu planeeritud ajutise toetustasemete languse 2013 aasta tasemest allapoole. Eesti põllumeste toetused tõusevad tulevast aastast Leedu tasemele.

Arvestades 2008. aasta majanduslangust, sai Eesti koos teiste Balti riikide ja Ungariga teistest ühtekuuluvuspoliitika riikidest suurema summa investeeringuteks. Eesti võitis sellest erandist 350 miljonit eurot lisaraha.

Euroopa Ühendamise Rahastusse (CEF) jäi alles 23 miljardit eurot, millest 10 miljardit on ühtekuuluvuspoliitika riikidele. „Rail Balticu ehitamine ei ole enam lihtsalt teoreetiline unistus vaid reaalne võimalus. Küsimus on selles, millal Balti riigid ja Poola on valmis projektiga alustama,“ ütles Ansip.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Uudised