Autor: Alyona Stadnik • 14. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui sisestada kinnistusraamatusse ettevõtte Metsnik OÜ nimi, on tulemuseks kinnistute loetelu, mida on koguni 64 lehekülge. Metsnik OÜ on ettevõte, mis kuulub Rootsis registreeritud ettevõtete kaudu Jonas Wahlströmile ja tema perele.

Metsniku omanduses on väiksemaid ja suuremaid maatükke üle Eesti. Eelmisel nädalal Rootsi majanduslehele Dagens Industri antud intervjuus ütles Wahlström, et Metsnikule kuulub Eestis kokku 23 000 hektarit maad.

Väike osa sellest on ka põllumaa, kuid igal juhul on Wahlström üks suuremaid – kui mitte suurim – erametsamaa omanikke. “Kindlasti on Metsnik suuremate hulgas,” kinnitas ka Erametsakeskuse SA juhatuse liige Jaanus Aun. Seni on teadaolevalt suurim metsamaa omanik Metsamaahalduse AS, kellele kuulub 22 000 hektarit maad. Ettevõtte juht Juhan Kütt ütles, et kui Metsnikule tõesti juba 23 000 hektarit metsamaad kuulub, on nad nendest suuremaks kasvanud.

Kui Metsnik OÜ nime on metsanduse ringkondades vähemalt kuuldud, siis selle taga peituvaid inimesi ei teata. Aunile ei öelnud Wahlströmi nimi esimese hooga midagi, küll aga teadis ta, et Metsnik OÜ on küsinud metsa majandamise toetusi. Küti sõnul on Metsnikul Pärnus kontor sama koridori peal, kus tema ettevõttelgi, aga nad ei ole seal kuigi palju tegevust märganud. “Meie mees ütleb, et nende meest praktiliselt seal kontoris ei näe. Neil vist majandustegevust väga palju ei ole, ostavad metsad kokku ning hoiavad neid. Nende tegevus ei ole meie omaga võrreldav,” lausus Kütt.

Väldib ajakirjandust

Just sel moel varjus Wahlström tegutseda eelistabki. Kuigi temast on Rootsi ajakirjanduses aeg-ajalt kirjutatud ja ta on andnud ka intervjuusid, kutsutakse teda samas “supersalajaseks ärimeheks”. Eriti madalat profiili on ta hoidnud just viimastel aastatel.

Ühe vähestest intervjuudest andiski ta eelmisel nädalal Dagens Industrile. “Kõige suurem asi oli see, et ma nägin ette, et maa ja metsa hind kasvab väga palju,” ütles ta lehele, kõneldes sellest, kuidas ta oma varanduse teenis. “See oli juba aastal 1987 ja sellest ajast olen ma maasse investeerinud.”

Äripäevale kommentaaride andmisest Wahlström keeldus, öeldes, et ei anna intervjuusid. Ka Metsnik OÜ ainus eestlasest juhatuse liige Rüllo Paas ei soostunud Äripäevaga suhtlema põhjendusega, et tal ole selleks volitusi. “Teda ongi raske kätte saada,” ütles Paas Wahlströmi kohta, “ta on tihti jahil ja ka praegu on jahihooaeg.”

Saarlased mures

Metsnik OÜst on saanud suurim maaomanik Saaremaal, kus ettevõte on ostnud tuhandeid hektareid maad, suur osa sellest Leisi vallas. Kinnistusraamatu järgi kuulub seal Metsnikule üle 700 kinnistu.

Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep tõdes, et ei tea rootslasest endast midagi, aga samas on ta märganud, et käimas on – nagu ta väljendas – “hull kokkuostmine”. Ostetud on nii raiutud kui ka raiumata metsamaad. “Oleme mõelnud, kas saame seda kuidagi pidurdada, aga paraku ei saa me seda teha,” lausus Mõtlep. Pidurdamise peale on vallavanem mõelnud seetõttu, et neile on teadmata, mis on kokkuostmise eesmärk.

Peale selle on tema sõnul valla metsamaadega probleem, et mets raiutakse maha, raielangi juurdepääsuteed ja metsamaa jäetakse korrastamata ning maa müüakse kiirelt edasi. Sageli on ostjaks Metsnik OÜ. “Ei ole seal mingit taasmetsastamist ega midagi. On arusaamatu, miks sedamoodi tehakse,” tõdes Mõtlep. “See muidugi ei tähenda, et kuskil mujal nad poleks seda (metsakorrastustöid – toim) teinud. Kuidagi imelik tundub, et ostetakse just maharaiutud metsi kokku,” märkis Mõtlep.

Metsamaahalduse ASi juhi Juhan Küti sõnul on viimasel aastal Eestis palju müüki tulnud just maharaiutud maad. “Oleme neid müügipakkumisi vaadanud. Arvan, et eestlane ei tee nii pika perioodiga investeeringut. See tähendab ikkagi rahapaigutust, näiteks fondi raha,” märkis Kütt.

Elab rantjee-elu

Wahlström on olnud mitme Skandinaavia börsiettevõtte juhtkonnas, mitme suurtehingu taga ning kogunud varanduse, investeerides nii börsile kui ka mitteavalikesse ettevõtetesse. Dagens Industrile ütles Wahlström, et on praeguseks börsil kauplemise lõpetanud. “Ei, börsil ei ole mul enam mitte midagi. Olen istunud 25 Rootsi ja ühes Soome börsiettevõtte juhatuses ning võiksin arvatavasti olla jätkuvalt mõne börsiettevõtte juht. Kuid elan nüüd tagasitõmbunult, käin jooksmas, mängin tennist ja suusatan,” ütles 54aastane Wahlström.

Ajalehe andmetel on Wahlström kolinud Rootsist Lõuna-Euroopasse – kuhu täpsemalt, jättis leht võib-olla asjaosalise enda soovil täpsustamata.

Konflikt paplite pärast

Rootsi majandusleht Dagens Industri suutis veenda Wahlströmi ajakirjanikega rääkima seoses nn papliskandaaliga. Nimelt veab Wahlström vägikaigast Stockholmi lähistel asuva külaga, kes ei soovi enda maade kõrvale papliistandust.

Wahlström on istutanud kiiresti kasvavaid papleid mitmesse piirkonda, kokku 200 hektarile. Suurima vastuseisuga põrkus  ta aga Tillberga külas, mille elanikud kardavad, et puud varjavad vaate ning et ajalooline kirikuhoone jääb metsa varju. Kohalike väitel on nad püüdnud Wahlströmiga ühendust saada, kuid ärimees suunab nad oma advokaatide poole. Küla aktivistid tahavad probleemi viia põllumajandusministrini.

Dagens Industrile ütles Wahlström, et tema käitub seaduste järgi ning kuigi ta meediaga ei suhtle, ei tähenda see, et ta jätaks võimudega suhtlemata.

Papliistanduste tõttu saadud paplimehe tiitel pani ta muigama. “Varem tunti mind kui Askö-meest.” Nimelt ostis Wahlström 1996. aastal Askö saarel praktiliselt kogu saare metsamaa. Mitu loodusuurimise ja -kaitsega tegelevat riigiasutust kritiseeris tehingut ning avaldas kartust, et Wahlström raiub metsad maha ning hävitab sealse loodusliku koosluse. Askö saarel asub riigi mereuuringute instituut.

“Minu kriitikud hoiatasid, et Askö-mees tükeldab Askö maad ja müüb need tükk tüki haaval sakslastele.” Wahlstömi sõnul polnud kriitikute väidetel küll alust, aga need põhjustasid ikkagi avalikkuse pahameeletormi. “Asi lõppes nii, et müüsin Äsko edasi Wallenbergidele (üks Rootsi jõukamaid äriperekondi – toim) ja keskkonnakaitse agentuurile, kes kinkisid saare kuningas Carl Gustafile tema 50. sünnipäevaks.”

Kes on kes?

Jonas Wahlström

Rootsi ärimees, olnud mitme börsiettevõtte endine juht (näit Hagströmer & Qviberg AB) ja juhatuse liige ning “aju” ettevõtete suurtehingute taga.Teeninud oma varanduse investeeringutega nii börsifirmadesse kui ka mitteavalikesse ettevõtetesse, sh osaluse kaudu esialgses tööstuskontsernis Custoses, mille ta müüs USA tööstuskontsernile SPX. (Praegu talle kuuluv Custos AB ei ole seesama, mis SPXile müüdi.) Samuti investeerinud metsa- ja põllumaasse.Allikas: Dagens Industri

Mis on mis?Põhitegevus on ettevõttele kuuluva metsa haldamine ning majandamine. Metsnik OÜ kirjutab oma majandusaruandes, et on Eestis metsa majandanud aastast 2003.

Metsnik OÜ

2011. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte metsakinnistute ja põllumaade väärtus juhtkonna hinnangul 19 miljonit eurot. Majandusaasta lõpetati 1,3 miljoni eurose kasumiga.Ettevõtte omanik on Tisko Sverige AB ning selle omanik on Custos AB. Viimane kuulub omakorda Hvalfiskeni kontserni.Metsnik OÜ tütarettevõte Metsnik Agri OÜ tegeleb põllumaade majandamisega.Hvalfisken on Jonas Wahlströmi perefirma ja selle kaudu on Wahlström ostnud maid kokku peale Eesti ka Rootsis. Wahlströmi sõnul kuulub firmale Rootsis kokku 19 000 hektarit maad. AB Custosest kuulub AB Hvalfiskenile 57%. Teised Custose omanikud on perekond Salén 17%ga ja erinevad Rootsi väikeinvestorid. Hvalfiskenil oli 2011. aasta lõpu seisuga jaotamata kasumit umbes 538 miljonit Rootsi krooni (62,4 miljonit eurot), ettevõtte käive oli 43,8 miljonit Rootsi krooni ja majandusaasta lõpetati 33,3 miljoni kroonise kasumiga.Näiteid Metsnik OÜ maadest96 ha Pärnumaal Koonga vallas Võitra külas, omanik alates 201037,6 ha Saaremaal Leisi vallas Lõpi külas, omanik alates 201060,2 ha Pärnumaal Halinga vallas Pööravere külas, omanik alates 201067,6 ha Jõgevamaal Tabivere vallas Kõnnujõe külas, omanik alates 201160,3 ha Hiiumaal Kõrgessaare vallas Kiivera külas, omanik alates 2012Allikas: Äriregister, kinnistusraamat, Dagens Industri