Segadus uue jahiseaduse ümber

Neli aastat ette valmistatud ning jahindusfoorumites pikalt arutatud jahiseaduse eelnõu tekitab metsamaa omanike ja jahimeeste vahel palju eriarvamusi.

Äripäev kirjutas möödunud nädalal salapärasest Rootsi investorist, kes on Eestis metsamaad kokku ostnud. Artiklis ei selgunud, mis eesmärgil ta seda teeb. Pärast artikli avaldamist saime mitu kirja, kus viidati, et uue jahiseaduse taga on just rikas rootslane ja ka teised suured metsamaa omanikud.

Kehtiva jahiseaduse kohaselt on jahiõigus maaomaniku õigus seadusega sätestatud ulatuses ja korras oma maal jahinduse korraldamiseks tingimusi seada, jahti pidada (küttida) või jahipidamist keelata.

Eesti ühe suurema metsamaa omaniku, OÜ Metsagrupp osaniku Urmas Rahneli sõnul on uue jahiseaduse eelnõu sisu selles, et maaomaniku käest tuleb jahiks luba küsida. "Nii on terves maailmas. Ega teie kodus ka keegi ei tule tuppa ja ei hakka seal toimetama ilma luba küsimata," lausus ta. Rahnel lisas, et suuremate ettevõtete oma ainult 10% eramaast, enamik kuulub väikeomanikele. "Meie ei taha mingit revolutsiooni teha, tahame nagu mujal riikides on," märkis ta.

Eesti Jahimeeste Seltsi jahimehed on arvanud, et uus seadus on liiga omanike poole kaldu ja eelnõu taga on suurmaaomanikud. "Kas see ka nii on, ei oska öelda. Uue jahiseadusega on väikemaaomanike huve eiratud, sest seaduses on näiteks kirjas, et jahipiirkonna kasutaja väljavahetamisel on vaja vähemalt 2/3 maaomanike pindalalist nõusolekut. Seega on oluline maa pindala suurus," kommenteeris jahimeeste seltsi juht Tõnis Korts. Erametsaliit korraldas tema sõnul seaduse vastuvõtmise survestamiseks mullu jahikeeluaktsiooni: omanikud, keelake oma maa peal jaht ära, et seadus kiiresti vastu võetaks.

Jahimeeste selts uuris keskkonnaametist ning äriregistrist keelajate tausta. "Kui me saime selle tabeli, siis me palusime ka kümme suuremat firmat, kes on keelanud. Kümnest seitse on välismaalased. 94% keelualusest pinnast on tehtud metsafirmade poolt. Nii et tegelikult paistab siit välja, et metsafirmad on hoopis põhikeelajad, mitte Eesti talupojad," selgitas Korts.

Jahimeestel on hirm, et me mängime oma jahiõiguse välismaalastele, lisas ta.

Erametsaliidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais kinnitas, et Eestis on jahimeeste poolt vaadates maailma parim seadus, aga maaomanike poolt vaadates kõige õudsem.

"Ei vasta tõele, et suuremad metsaomanikud on jahiseaduse eelnõu taga. Viidatakse ühele seaduse punktile: jahipiirkonna kasutaja väljavahetamisel on vaja vähemalt 2/3 maaomaniku pindalalist nõusolekut. Rõhutan, et see punkt ei ole sinna sisse läinud mitte maaomanike survel, vaid see on kokkulepitud aastaid tagasi maaomanike ja jahimeeste vahel," lausus ta.

Ehrpaisi sõnul pole maaomanikud vastu, kui riigikogulased leiavad jahirentniku vahetamiseks parema lahenduse. "Meie nõue on see, olgu ta suur või väike maaomanik, ta peab saama kas või teoreetiliselt võimaluse jahirentniku valimiseks," ütles erametsaliidu juht.

Ta selgitas, et välismaalaste käes võib ju olla 10 000 hektarit maad, aga need jagunevad üle Eesti laiali. "Kogu Euroopa kasutab pindalalist lähenemist," lausus Ehrpais ja lisas, et Eestis on 360 jahiseltsi.

Samuti viitas Ehrpais, et jahikeeluaktsioon polnud organiseeritud seaduse survestamiseks. Seda kasutati selleks, et diskusiooni ühiskonnas üleval hoida.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Uudised