Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 28. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul on mahedal potentsiaali saada konkurentsivõimeliseks majandusharuks, kui mahepõllumajandusmaa kõrval hakkab kasvama ka toodangu maht. „Nõudlus ületab praegu pakkumist ja mahedana toodetud toit jõuab tihti poeletile tavatoodanguna. Lisaks mahepõllumajandusmaale ja tootjate-käitlejate arvule peab suurenema ka toodang,“ sõnas minister Seeder. „Uues maaelu arengukavas soovime mahedale luua täiesti oma alaprogrammi. Mahetoodangu töötlemise ja tarbijani jõudmise kasv on prioriteet.“

Mahetoodete sortimendist oli kõige suurem tootevalik teraviljatoodete kategoorias (29%, kokku 250 tootenimetust), järgnesid ürdid, teed (26%, kokku 221 erinevat tootenimetust). Väiksem oli puuviljade, marjade ja neist valmistatud toodete (16%, 139 tootenimetust) ja kartuli, juurviljade (13%, 111 tootenimetust) valik. Alla 10% osakaaluga kogu sortimendist olid piimatooted (8%, 72 tootenimetust), liha (3%, 28 tootenimetust), mesi ja meetooted (2%, 19 tootenimetust). Aasta jooksul oli müügis ka viis tootenimetust mahemune ja kaheksa nimetust mahemaiustusi.

Mahetoodete müügikäibe värskeimad andmed on saadaval 2011. aasta kohta – siis müüdi nii kohalikku kui imporditud mahetoitu hinnanguliselt 20 miljoni euro väärtuses ning mahetoidu osakaal kogu jaemüügis oli 1,6%. Eestis toodetud mahetoodete osakaal jaekäibes oli 2011. aastal 0,47% (2010.a veel 0,36%).

Mahepõllumajanduslik maa oli 2011. aastal Eestis üle 134 tuhande hektari ja moodustas 14,3% kogu põllumajandusmaast. Mahetootjate arv, kes toodavad üleminekuaja läbinud mahepõllumajandussaadusi, oli võrreldes 2010. aastaga suurenenud 1036-lt tootjalt 1186ni. Mahetoidu käitlejate arv oli kasvanud 51-lt 126 käitlejani.