Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 28. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Statistikaameti andmetel suurenes mullu hobuseliha import võrreldes varasema aastaga ligi kümme korda. 73% hobuselihast toodi Eestisse Ungarist ja 18% Belgiast.

On tõsi, et kogu hobuseliha ei jää Eestisse. Mullu rändas sisse toodud hobuselihast Euroopasse edasi ligi 30%. Eesti ettevõtete sisseostetud hobuseliha kogused on aga marginaalsed. Näiteks Maag tõi veterinaar- ja toiduameti andmetel mullu sisse ligi 15 tonni hobuseliha. Uvic aga eelmisel aastal alles alustas hobuselihast vorsti tootmist ja on sel aastal toonud hobuseliha sisse ligi 800 kilo.

Kuhu kadus ülejäänud liha?

Maag lihatööstuse endine juht ja praegu Atriat juhtiv Olle Horm tunnistas, et statistikaameti uudis hobuseliha impordist Eestisse pani temagi kukalt sügama. „Number on minu jaoks väga suur, see pole restorani ega jaekaubanduse number,” ütles Horm. Tema sõnul on küülikuliha suurenenud import näha jaekaubanduses ning konnakoivad on ilmselgelt restoranikaup, kuid hobuseliha ta niisama müügis kohanud pole.

Horm kinnitas, et Atria hobuseliha ei kasuta. Tema sõnul on veise- ja hobuseliha maitselt ja välimuselt üsna ligilähedased, kuid et mõni ettevõte kasutab hobuseliha mõne teise tooraine nime all, tundub talle vähetõenäoline - veterinaar- ja toiduametil on toiduainetetööstuse suurettevõtete üle piisavalt põhjalik järelevalve.

Et sisse toodud hobuseliha kasutamist ei suudeta kontrollida, siis tekib kahtlus, kas me äkki ei söö seda enda teadmata sisse? „Küsimus on suhteliselt õiglaselt püstitatud,” nentis Horm.

Lähemalt loe tänase Äripäeva paberlehest.