Mahepõllumajandus aitaks parandada Läänemere keskkonnaseisundit

Läänemere-äärsete riikide konverentsil „Farming for the Future – Ecological Recycling Agriculture to Save the Baltic Sea" rõhutati mahepõllumajanduse rolli Läänemere seisundi parandamisel, eelkõige toitainete ringlusse suunamise ja efektiivsema kasutamise teel.

Läänemerd ohustatava eutrofeerumise ehk toitainetega rikastumise üheks peamiseks põhjustajaks on põllumajandustootmine. Läänemere seisundist ja HELCOMi (Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon) rollist rääkis HELCOMi Eesti delegatsiooni koordinaator Silver Vahtra. HELCOMi Läänemere tegevuskavas on reostuse vähendamise ühe võimalusena välja toodud üleminek tavapõllumajanduselt mahepõllumajandusele.

„Põllumajanduspoliitikal on väga suur roll keskkonnasõbraliku põllumajanduse edendamisel,“ ütles Dorota Metera , ülemaailmse mahepõllumajandusorganisatsiooni IFOAM ELi grupi asepresident Poolast. „Me elame poliitiliselt reguleeritud maailmas ja poliitiliste otsustega on võimalik põllumajanduse arengusuundi väga palju mõjutada. Praegu aastateks 2014–2020 Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat kavandades tuleks seda kindlasti silmas pidada,“ lisas Dorota Metera.

Eesti Maaülikooli doktorant Sirli Pehme tõi oma ettekandes välja, et põllumajandustootmise keskkonnamõjude hindamisel tuleb vaadata laiemat pilti, kui ainult ettevõttes kohapeal toimuv. „Oluline on näiteks see, et mahepõllumajanduses on võimalik toota väiksema energiakuluga, sest tavatootmises kasutatavate sünteetiliste väetiste ja ka pestitsiidide tootmiseks kulub märkimisväärselt energiat,“ sõnas Sirli Pehme.

Pentti Seuri Soome uurimisinstituudist MTT rääkis, kuidas mahetootmine toitaineid ringluses saab hoida. Rootsis läbi viidud uuringu põhjal võib hästi toimivas mahetootmises lämmastikku kasutada üle kahe korra efektiivsemalt võrreldes tavatootmisega.

„Mere halb keskkonnaseisund jääb meile sageli märkamata: kui maismaal oleks ulatuslikud n-ö surnud alad nagu Läänemeres, leiaksime kohe, et tuleb kiiresti midagi ette võtta. Mere seisundit me kahjuks ei näe,“ rääkis Johan Ununger Rootsi mahetöötlemisettevõttest Salta Kvarn. Salta Kvarn on loonud oma süsteemi, kuidas innustada mahepõllumehi laiemalt keskkonnale mõtlema ja oma tegevuses ette võtma täiendavaid keskkonnasõbralikke samme.

Sara Jervfors Södertälje omavalitsusest Rootsis rääkis, et Södertäljes otsustati 2006. aastal toiduhangete puhul sisse viia jätkusuutlikkuse nõuded. 2010. aastast on rakendatud Läänemeresõbraliku toiduvaliku põhimõtteid ning 2011. aastal moodustas mahetoit 45% koolides pakutavast toidust.

Läänemeresõbralik toiduvalik tähendab öko- ehk mahetoidu eelistamist. Samuti on oluline kohaliku ja hooajalise toidu tarbimine ning liha hulga vähendamine toidulaual.

ELi Läänemere programmi projekti Beras Implementation raames korraldatud konverentsil esinesid mahe- ja keskkonnaorganisatsioonide eksperdid ja praktikud Eestist, Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Lätist ja Poolast.  Projekt Beras (Baltic Ecological Recycling Agriculture and Society) Implementation hõlmab 24 partnerit 9 Läänemere-äärsest riigist. Eestist on partneriteks Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ja Eesti Maaülikool.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised