Finantsinstrumentide roll maaettevõtluses

Ei ole kahtlust, et Euroopa Liiduga liitumisega ning sellega seoses avanenud rahaliste võimalustega, on Eesti maaettevõtlus teinud läbi kiire arengu.

Seda arengut iseloomustab nii uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, tööviljakuse tõus, kuid ka ettevõtlusstruktuuri muutus ja uued ärimudelid. Väheoluline ei ole ka töökohtade liikumine efektiivistunud põllumajandustootmisest teistesse maaettevõtluse sektoritesse.

Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007-2013 ja Euroopa Kalandusfondi (EKF) rakenduskava 2007-2013 meetmed on kindlasti omanud suurt rolli nende muutuste tekitamises ning esilekutsumises. Nende mõju on mõõdetav ja hinnatav, seda ka tehakse ning see on kenasti kõlavates rahalistes numbrites väljendatav. Samas, me ju väga tihti tegelikult ei arutle selle üle, kuidas mõjub investeeringutoetuste jagamine nende ettevõtete toimetulekule ja konkurentsivõimele, kes toetusi ei saa. Need ettevõtted investeerivad omakapitalist või teevad seda pangalaenu abil – ettevõtlus oma jätkusuutlikus vormis. Reaalsuses ju jätkusuutlik ettevõtlus ongi see, mida me maapiirkondades vajame. Ka maksumaksjate raha võiksime kasutada nii, et tekiks järjest rohkem jätkusuutlikke, mitte toetuskõlblikke ettevõtteid.

Maapiirkondade ettevõtlus peab suutma areneda ka pärast aastat 2020

Aga kuidas edasi? Jätkame sama hooga, disainime meetmeid, loome kriteeriume, jagame toetusi niikaua, kuni Euroopa Liidu raha jätkub? Kuid mis saab siis, kui ületuleval finantsperioodil, kui suure tõenäosusega reformitakse Euroopa Liidu eelarvet ja kui meile praegu sissevoolav toetusraha väheneb oluliselt või kaob sootuks? Tegelikult tuleks juba praegu keskenduda ka sellele olukorrale, mis näiteks saabub aastal 2021, mitte seda edasi lükata. Ühelt poolt tuleks juba nüüd tegeleda sellega, et vähendada maapiirkondade ettevõtjate sõltuvust investeeringutoetustest. Teiselt poolt peame vähendama riski, et ei korduks aastate 2009-2010 olukord, kus pankade võime, huvi ja valmisolek ettevõtetele laenata kadus sootuks. Nende kahe ülalkirjeldatud olukorra vältimiseks on tegelikult ka meetmed olemas - finantsinstrumendid. Tõsi, Euroopas ei ole need olnud laialdaselt kasutatavad põllumajanduses, küll aga muus ettevõtluses, kus rahalised vahendid ettevõtete toetamiseks on kogu aeg olnud ülinapid ning kus seetõttu ettevõtluse toetamisele on lähenetud teisiti.

Et ükski hea äriidee ei jääks maal tegemata

On ju kogu riigi huvides see, et ükski hea äriidee ei jääks maapiirkonnas tegemata kapitali puuduse tõttu. Tulevast EL eelarveperioodi reguleerivate õigusaktide eelnõud näevad ette mitmeid erinevaid finantsinstrumente (FI), sh laenud, garantiid ning investeeringud omakapitali. Erinevalt tagastamatust abist, on FI-del mitmed positiivsed omadused, mis teevad nende meetmete kasutamise teatud (mitte kõigis) olukordades otstarbekaks. Ning mis peamine, finantsinstrumendid võimaldavad suurendada olulisel määral investeeringute mahtu maaettevõtlusse.

• FI-d ei ürita asendada pangandust, vaid nende meetmete eesmärk on toetada maapiirkondade ettevõtlust koostöös finantseerimisasutustega sellistes olukordades, kus ühelt poolt on ettevõtetel vaja teha investeeringuid arenemiseks, kuid kus kapitali kaasamine on teatud põhjustel raskendatud.

• FI meetmed saavad olla paindlikud ning pakkuda teenuseid, mis praegu Eesti maapiirkondade ettevõtetele ei ole kättesaadavad, kuid kelle tegevus on oluline regionaalpoliitiliselt. Näitena saab siin tuua pikaajalised laenud, laenud madalama intressiga (nö toetuskomponendiga), laenud alustavatele ettevõtetele jne.

• Finantsinstrumenti eraldatud rahalised vahendid on üldjuhul tagastatav abi, seega ettevõtlusesse suunatav rahaline ressurss on korduvalt kasutatav ehk jätkusuutlik. Praegu FI-sse suunatud rahalised vahendid on kasutatavad ka näiteks 2020+ perioodil.

• EL finantsperioodi jooksul on võimalikke kasusaajaid oluliselt rohkem kui tavalise investeeringutoetuse puhul, kuna rahaline maht on suurem.

• FI-de kaudu suureneb ettevõtlusesse suunatava raha maht sama eelarve juures oluliselt, seega võimaldab see suunata teised toetusmeetmed sinna, kus tagastamatu abi on asendamatu, näiteks kui investeeringud ei ole otseselt isetasuvad, nagu keskkonnainvesteeringud, teadmussiire jms.

• Tagastamatu abi asendamine FI-dega võib mitmetes ettevõtlussektorites olulisel määral vähendada subsideerimisega kaasnevaid konkurentsimoonutusi toetuse saajate ja mittesaajate vahel.

• Kasusaaja kasutab FI-st saadud rahalisi vahendeid võimalikult efektiivselt ja tulemuslikult, sest investeering peab ennast ise ära tasuma. Seega kaalutakse investeeringu tegemist oluliselt põhjalikumalt ning välditakse üleinvesteerimist.

• FI meetmete kasutamisel väheneb ka bürokraatia, kuna lihtsustub taotlemine ning väheneb vajadus kümnete kuludokumentidega investeeringu tegemist riigile tõestada.

Kokkuvõttes ei ole finantsinstrumendid küll ettevõtluse arendamise võluvits, kuid kindlasti võiks neil olla oluline roll maaelu arendamiseks mõeldud toetuste paketis, valmistamaks nii ettevõtteid kui ka riiki ette juba ka 2020+ perioodiks. Võrreldes investeeringutoetustega, võimaldavad need maksumaksjate raha kasutada oluliselt jätkusuutlikumalt ettevõtluse arendamiseks, pakkudes võimalust teha investeeringuid oluliselt suuremas mahus, olles samas korduvkasutatav ning vähendades bürokraatiat ning konkurentsimoonutusi.

Artikel on ilmunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Maaelufoorum 2013 raames.

 

Osale arutelus

  • Madis Reinup

Põllumajandus.ee toetajad:

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised