Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 7. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui Eesti põllumajandussaadusi eksporditi mullu 1,163 miljardi euro eest, siis Eestisse imporditi saadusi 1,359 miljardi euro väärtuses. „Eesti põllumajandussaaduste eksport jääb küll impordile esialgu veel alla, kuid vahe on tänu ekspordi suurenemisele aastate lõikes järjest vähenenud – 2012. aasta eksport on võrreldes kolme aasta tagusega kasvanud peaaegu kaks korda,“ ütles põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Eesti põllumajandussaaduste peamised eksporditurud olid Soome (19,2%), Venemaa (19,1%), Läti (17%) ja Leedu (10,9%), kuhu liikus kaks kolmandikku saadustest. Varasemate aastatega võrreldes on vähenenud Venemaa osakaal, kuhu veel 2007. aastal moodustas eksport 26,7%. Samas on viimase viie aasta jooksul suurenenud Soome osakaal ligi üheksa protsenti (2007. aastal 10,8%).

Põllumajandussaadusi imporditi enim Lätist (18%), Leedust (12,6%) ja Soomest (12,3%), mõnevõrra vähem Poolast (7,3%), Hollandist (7,2%) ja Saksamaalt (6,9%). Viimasel kümnendil on oluliselt tõusnud Läti osakaal põllumajandussaaduste impordis – kui 2004. aastal moodustas see 7,8%, siis mullu juba 18% imporditud põllumajandussaadustest.

Põllumajandussaaduste ekspordist 2012. aastal moodustas eksport Euroopa Liidu maadesse 69,1%, import aga 93,6%.

Illar Lemetti sõnul on ekspordi edasiseks kasvuks väga oluline uute ekspordivõimaluste leidmine kõigile põllumajanduse sektoritele. „Näiteks piimandussektori puhul on prognoositud, et lähiaastatel kasvavad maailmas nii piima tootmine kui ka piimatoodete tarbimine, kusjuures tarbimine kasvab arvatavasti kiiremini. Tarbimise kasv maailmas koos piimakvootide kadumisega Euroopa Liidus annab loodetavasti võimaluse toota rohkem piima ja suurendada piimatoodete eksporti.“