Ungerson: väike ei ole efektiivne, tal ei jagu kaupa

Äripäeva teemaveeb pollumajandus.ee käis külas Eesti vanimal lillekasvatajal ja uuris, mis tuuled puhuvad nende põllul.

Nurmiko on üks Eesti vanimaid ja suurimaid aiandusettevõtteid, tegutsedes Eesti turul alates 1989 aastast. Nurmiko peamiseks tegevusalaks on lillekasvatus ning lillede, floristikatarvete ja aianduskaupade import ja hulgimüük. Ettevõte on järjest enam pühendunud kodumaise toodangu kasvatamisele ning pea 30% müüdavast kaubast moodustab omatoodang, mis valmib Nurmiko kasvuhoonetes Saku lähedal Juuliku külas.

Kasvatatakse tulpe, nartsisse, alpikanne, priimulaid, jõulutähti jt. hooajalilli.

Nurmiko aiandipood laieneb jõudsalt, müügisaali pind on sel aastal juba 1200 m2 ja saadaval kõik aianduses vajaminev. Oma pood on eelkõige visiitkaart ettevõtte toodete tutvustuseks.

Uurisime Nurmiko juhi Jaak Ungersoni käest, mis toimub lilleäris.

„Probleem on selles, et kunagi ei tea, mis päritolu on meie kauplustes müügil olev lill. Meil on uus Euroopa Liit, see on üks majandusruum, logistika on väga lihtne kuna piire pole. Kauplusel ei ole vahet, kas ta ostab Hollandist või Eesti tootjalt. Ta võtab sealt, kust saab soodsamalt. Meie töötame „kõhutunde“ peale, meil ei ole mahulepinguid kauplustega, kuupõhiseid lepinguid. Aastad on näidanud, palju umbkaudu toota ja mille suudame ära realiseerida. Meie turundus on olnud pidev ja pikaajaline, me oleme aastaid teinud pea kõigi jaemüüjatega koostööd. Igapäevane pakkumiste tegemine on jooksev töö. Me teeme kliendiüritusi, koolitusi“, sõnas Ungerson.

Kuigi turul on olukord keeruline, tuleb hakkama saada. Aitavad eelkõige pikaajalised kogemused.

„Meil on ühine turg, mida dikteerib Holland. Meil siin Eestis ei ole võimalik hinda dikteerida. Ma saan ainult niipalju küsida rohkem, kui on transpordi kulu Eestisse, kui ma küsin liiga palju, siis ostab klient kauba mujalt euroopast. Kui meil on tõesti parema kvaliteediga toode, mida teistel ei ole, saame veidi hinda mõjutada. Ja kolmas tegur on vegetatsioon, näiteks Hollandi tootja müüb praegu võõrasema taimi, Eestis on seda toodet vaja alles aprill-mai. Hollandis on võõrasema siis juba lõppenud. Ma saan teha seega geograafilisest asendist sõltuvaid tooteid ja pakkumisi“.

Jaak Ungersoni sõnul on teisalt positiivne, et meil ei ole kaubanduspiire, nii saame oma kaupu müüa Lätis, Soomes ja Rootsis. Lõunaks saabunud soome tellimus on järgmiseks hommikuks täidetud. Eesti asukoht on aiandusega tegelemiseksm ideaalne, sest 300 km kaugusel on 4 pealinna. Aiandustooted on kiiresti riknevad ja nende tootmine peab asuma turgude lähedal.

Suurtootjast aiandid mingeid toetusi ei saa. Eesti aianduses on kümmekond suurt tegijat aga nende hääl on nõrk.

„Meil on kõik investeeritud oma jõududega. Soomes saab lillekasvataja 11 euri/m2 kohta toetust. See on väga palju. Kui soomlased liitusid, siis neil oli peaaegu 3000 aiandit ja nad rääkisid endale head tingimused välja“, sõnas Ungerson.

„Minu arvates oleks Eestis aiandusel väga palju võimalusi arenemaks tulusaks majandusharuks. Hetkel on aga nii, et kui me oma ettevõtet tahaks laiendada, siis peaksime vaatama uute eksportturgude suunas. Nüüd oleks vaja tugiteenuseid riigilt. Üksi neid protsesse liikuma saada on kole keeruline“.

Hetkel ekspordib Nurmiko oma toodetud lilledest 30% Lätti ja Soome.

"Riik võiks aiandusesektorist rohkem kasu saada. Ei ole aus, et tõmmatakse piire töötajate arvu ja käibemahu järgi - see selgus peaks jõudma meie otsustajateni", märkis Ungerson.

Jaak Ungersoni arvates on Eesti maaelupoliitika ikkagi rohkem selleks, et  toetada elamisviisi mitte tootmist. Aga efektiivsus tuleb siiski suurtest kompleksidest. „ Nüüd kui meil on 15000 m2 kasvuhooneid, palju kaupa ja tarnejõud on erinevad kiendid meie toodangust huvitatud. Meie riik aga toetab väiketegijaid, kuigi ka neid peab toetama. Suhtumine on selline, et toetame pigem taluniku, kes ostab toetusraha eest suure traktori, aga ei kasuta seda töös. Kas keegi peab arvet kui palju traktoreid on soetatud ja milline on nende efektiivsus haritava maa hektari kohta. Aga selle asemel, et toetada näiteks eksporti suurtootjatel ja saada siit oma kasu, on meid jäetud välja. Väike ei ole efektiivne, tal ei jagu kaupa. Kaasaja kliendid, kauplusteketid,  aga tahavad osta suurtelt kellel on tarnejõud. Meie ei tegele hobiaiandusega, me oleme professionaalsed tootjad. Aiandus on euroopas üsna suur ja tugev tööstusharu“.

Vaata fotosid Nurmiko aiandist:

Galerii

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised