Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 12. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Hiinlased suhtuvad tundmatusse ettevaatusega,” ütles Xiaotian Zhang, kes on õppinud ka Tartu ja Oulu ülikoolis. “Kuna suuremal osal neist pole aimu isegi sellest, kus Eesti asub, tuleb turule sisenemist alustada Eesti tutvustamisega.”

Zhang soovitab viidata rahvusvaheliselt tuntud brändidele, nagu Skype. “Nimetage Eestit Euroopa Liidu Hongkongiks! Väike, aga konkurentsivõimeline,” pakub ta välja variante.

Keskenduda on mõtet ühele provintsile või isegi linnale, keskmise suurusega linnast peaks Zhangi sõnul esialgu piisama. “Umbes 8 miljoni elaniku seas tarbijaid leidub,” naeris ta.

Hiina majandusfoorumil, mille korraldas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 7.märtsil Tallinnas, keskenduti aasia turu spetsiifikale.

Praegu Harvardis õppiv Xiaotian Zhang tutvustas kuulajatele tema koduriigi regioonide eripärasid.

Tööstuskeskus idas. Zhejiang ja Jiangsu provints koos Shanghaiga annavad 35% riigi tööstustoodangust.

Väidetavalt Hiina rikkaim Huaxi küla asub Jiangsu provintsis. Küla elanikud on kõik ühise ettevõtte aktsionärid. Hua¬xi liikmed asutasid 1961. aastal mitmes valdkonnas tegutseva ettevõtte. Iga kodanikul on vähemalt pool miljonit eurot pangakontol ja vähemalt 400 ruutmeetri suurune kodu.

Põhja-Hiina. Paar viimast aastakümmet tõusnud majandus on toonud välismaiseid otseinvesteeringuid. Regiooni kuuluv Shandong on suurim põllumajanduslik provints.

Kesk-Hiina. See piirkond on idapoolsetest aladest vähem arenenud raskemate ligipääsude tõttu. Põhirõhk on põllumajandusel. Viimastel aastatel üritavad elavdada majandust. Tarbijad on piiratud ostujõuga, kuid järgivad suurlinna ja rannikualade trende.

Edela-Hiina. Siinne provints Sichuani on suurima rahvaarvuga. Maakonnas on 100 miljonit elanikku, see on 2/3 Venemaa rahvaarvust.

Vaatamata tööstustoodangu suurele mahule leiavad paljud välisfirmad, et tarbijad on unised, seetõttu ka turg inertne. Samas on piirkonnas rikkalikult loodusvarasid ja seal on hea infra-struktuur, seetõttu on arengu¬potentsiaal hea.

Rootslaste viga: pakkusime Hiinas liiga palju

Rootsis keskkonna analüüsi ja planeerimisega tegelev ettevõtte Calluna tegi 2008. aastal Hiinasse minnes vea. Ettevõtte tootearendusjuhi Anna Sandströmi sõnul ei osanud nad tarbija lihtsatele vajadustele õigesti läheneda.

“Ajasime asja liiga keeruliseks,” tunnistas ta. “Hiina peamised probleemid on väga lakoonilised: puhas vesi ja puhas õhk. Meie tahtsime neile näidata kõike, milleks oleme võimelised. Info kogus ehmatas hiinlased ära.”

Nüüdseks on Calluna koostanud uue turundusplaani. Eelmise aasta märtsis käisid nad uuesti hiinlastel külas. Ettevõttel ei ole veel kindlaid tehinguid, kuid on vähemalt üheksa lubavat väljavaadet.

Keskkond on Hiinas probleemiks, tõdes Volvo strateegilise arengu projektijuht Dan Liu. Tema sõnul nägi Peking jaanuaris ainult viit selget päeva. Ülejäänud ajal liikusid elanikud respiraatorites läbi sudu. Liu sõnul on hingamisteede haigusi põhjustava sudu tõttu mõne Hiina haigla patsientide arv tõusnud 25%.

“Hiinlased hakkavad aru saama, et seda on vaja muuta,” tõdes Sandström.

Kuldkepp: meid aitas Hiina turule sealne puidupuudus

Hiinlased tahaks kõike ise teha. Eesti palkmajade tootja RPM Grupp mõtles Hiina turule minekust siis, kui eksport Jaapanisse pärast turu langust 2009. aastal enam kuigi hästi ei edenenud.

"Mõtlesin, et saime tehingu, kuna meil oli piisavalt kogemusi palkmajade ehitamisel," meenutasRPM Grupi toonane juhatuse liige Indrek Kuldkepp Hiina ja Põhjamaade koostöö konverentsil. "Siis aga sain aru, et meie edu põhjuseks on hoopis meie puit," järeldas Kuldkepp

Esimese sammuna tegid nad hiinakeelse flaieri. “See oli omaette väljakutse, sest paar aastat tagasi võttis tõlkimine kaks nädalat ja tuli tellijale märkega “ilma korrektuurita”,” rääkis ta. Samuti avas RPM oma kodulehel hiinakeelse sektsiooni.

2010. aasta märtsis käis ettevõte Hiinat uurimas, kuid alguses suhtusid kohalikud ärimehed koostöövõimalusse kahtlusega. Hiinlased tahtsid, et RPM tooks palkmajad kohale, et nad saaksid vaadata ja mõelda. “Selline lähenemine meile ei sobinud,” ütles Kuldkepp. 2011. aastal jõudsid nad kohaliku ettevõtjaga siiski kokkuleppele. “Tegelikult meil vedas, et partneri saime,” lausus ta.

Hiina plussidest tõi Kuldkepp välja regulatsioonide vähesuse palkmajade ehitamise valdkonnas. “Alla sajakorruseline maja ei ole seal tõsiseltvõetav asi,” naeris ärimees.

Praeguseks on ettevõte Hiinasse saatnud viis eritellimusel tehtud palkmaja ja neil on uusi tellimusi. Veebruaris RPMist lahkunud Kuldkepi sõnul on neil õnnestunud Hiina turule saada, kuna seal ei ole piisavalt puitu. “Muidu nad tegeleks sellega ise,” ütles ta, “nad teeksid kõike ise.” Konkurents on tema sõnu Hiinal turul tihe.