Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 15. märts 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arto Aas: ÜPP otsetoetuste asemel tuleks toetada pigem investeeringuid

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas Eesti seisukohti seoses 18.-19. märtsil 2013 toimuval Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukoguga, mille eesmärk on jõuda kokkuleppele EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketis.

„Üks olulisemaid osasid uues ÜPP  reformiettepanekus on olnud rohestamise temaatika ehk otsetoetuste maksmisel suurema tingimuslikkuse loomine looduskaitse huvidest lähtuvalt. Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadena on nimetatud põllukultuuride mitmekesistamist, püsirohumaa säilitamist ja ökoloogilise kasutamiseesmärgiga maa-alade eraldamist,“ selgitas EL asjade komisjoni esimees Arto Aas.

Ökoloogilise kasutamiseesmärgiga maa-alade eraldamise osas on Eesti Aasa kinnitusel taotlenud paindlikkust ja rõhutanud, et lähtuma peaks liikmesriikide eripäradest. „ Eesti puhul tuleks kindlasti arvestada nende alade suurt ulatust, mis on kaetud metsa, märgalade, rannikuelupaikade ja looduslike rohumaadega. Käimasolevas läbirääkimiste lõpp-faasis soovime, et ka metsandus arvestatakse positiivse keskkonnamõju hulka, mis võimaldaks põllumaa ääres olevat metsa arvestada ökoloogilise eesmärgiga alana,“ ütles Aas.

Aasa sõnul on Eesti jaoks väga oluline jääda pindalapõhiste otsetoetuste süsteemi juurde, mille administreerimine eeldab väiksemat koormust. „Loodame läbirääkimistelt lahendust, mis sellist Eesti soovi ka arvestab. Meie hinnangul ei oleks toetusõiguste institutsiooni sisse viimine ja nendega toimuvate tehingute osas üksikasjaliku registri pidamine kõige ökonoomsem lahendus,“ märkis Aas.

Põllumajanduse otsetoetuste osas on Eesti Aasa kinnitusel toetanud arenguid, millega  otsetoetused võrdsustuksid mitte vaid  liikmesriikide vahel,  aga ka liikmesriikides sisemiselt, ja seda võimalikult kiiresti.

Samuti on Aasa sõnal tähtis teatava paindlikkuse säilimine ühise põllumajanduspoliitika vahendite tõstmisel esimesest, s.o otsetoetuste ja turukorralduse ümbrikust teise,  s.o maaeluarengu vahendite ümbrikusse.

„Pikas perspektiivis tuleb edasi töötada ka selle nimel, et ÜPP otsetoetused asenduksid investeeringutoetustega ja et erinevad turukorraldusvõtted, nagu suhkrukvoodid, kaoksid lõplikult. Samuti tuleb tegeleda otsetoetuste võrdsustamisega nii kaua, kuni need on erinevate riikide vahel ebavõrdsed,“ ütles Aas. 

18.-19. märtsil 2013 toimuval Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogul tuleb kõne alla neli erinevat määruse eelnõu, mis puudutavad maaelu arengutoetusi, põllumajandustootjatele makstavaid otsetoetusi, ÜPP rahastamist, haldamist ja järelvalvet ning põllumajandustoodete ühist turukorraldust.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960