Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 15. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Elaniku kohta arvestatud kogused sisaldavad nii kodus kui ka toitlustusasutustes söömist ning välisturistide tarbitud toitu, selgitab statistikablogi.

Kartuli tarbimine elaniku kohta on viimastel aastatel tasapisi suurenenud - 2011. aastal tarbiti 95 kilogrammi elaniku kohta, 2010. aastal 90 ja 2009. aastal 84. Kogused sisaldavad nii kodumaist kui ka importkartulit, nii töötlemata kui ka töödeldud kujul (näiteks kartulikrõpsudena).

Õige pisut on aastate jooksul suurenenud ka köögivilja tarbimine. Kui 2009. aastal tarbiti Eestis elaniku kohta 80 kilogrammi köögivilju, siis 2012. aastal juba 91. Puuvilju ja marju on hakatud tarbima veidi vähem - 2012. aastal tarbiti 37 kilogrammi puuvilju ja marju, 2010. aastal 45.

Taimset rasva ja õli tarbitakse aastas elaniku kohta erinevates toitudes kümme kilogrammi. Samuti erinevate jahutoodetena ligi 38 kilogrammi nisu ja 15 kilogrammi rukist ning ligi viis kilogrammi riisi.

Liha tarbitakse aastas elaniku kohta 70–73 kilogrammi, piima üle 100 liitri ja ligikaudu 180–190 muna.

Tarbimise saab välja arvutada ka viinamarjaveini kohta. Seda imporditi 22,55 miljonit liitrit ja eksporditi 5,26 miljonit liitrit. Kui arvestada ka varude muutust ja jagada tarbimine kõigi Eesti elanike vahel, tuleb keskmiseks tarbitud koguseks 12,3 liitrit. Kui lapsi mitte arvestada, tulevad kogused suuremad. Võrreldes varasemate aastatega on tarbitud viinamarjaveini kogused elaniku kohta veidi suurenenud. 2009. aastal tarbiti keskmiselt kümme liitrit, 2010. aastal ligi 11 liitrit ja 2011. aastal veidi üle 11 liitri elaniku kohta.

Andmed põhinevad põllumajandussaaduste ressursi ja tarbimise arvestusel. Kogutarbimise saamiseks arvestatakse toodetud koguseid, imporditud ja eksporditud koguseid ning varude muutust. Elaniku kohta arvestatud kogused sisaldavad nii kodus kui ka toitlustusasutustes söömist, ka söömata jäänud toidu kadu ja välisturistide tarbitud toitu.

Taimekasvatussaaduste arvestust koostatakse põllumajandusaastate kaupa, mis kestab ühe saagiperioodi. Näiteks 2012. aasta andmed viitavad saagiperioodile 2011. aasta keskpaigast 2012. aasta keskpaigani