EL põllumajandusministrid plaanivad kinnitada Euroopa Nõukogu seisukoha

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna ja homme Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil, kus plaanitakse jõuda ühise põllumajanduspoliitika nelja põhimääruse kinnitamiseni nõukogu poolt.

Nõukogul on arutlusel eelnõud, mis puudutavad maaelu arengutoetusi, põllumajandustootjatele makstavaid otsetoetusi, ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja järelvalvet ning põllumajandustoodete ühist turukorraldust. Need neli määrust hakkavad reguleerima, kuidas kasutatakse kahte kolmandikku ühise põllumajanduspoliitika rahadest aastatel 2014–2020. Eesti puhul tähendab see enam kui miljardi euro kasutamist järgmise seitsme aasta jooksul.

“Sellel nõukogu istungil on tulemas kõige olulisemad vaidlused, kuid tõenäosus kokkuleppe saavutamiseks on olemas,” sõnas minister Seeder. “Eesti positsioon on väga selge – soovime jätkata senise pindalatoetuste süsteemiga ning paindlikkust rohestamise nõuetega. Samuti otsime lahendust, kuidas toetused jõuaksid eelkõige toitu tootvate põllumeesteni.”

Seederi sõnul on väga oluline, et Eesti saaks jätkata praegu kehtiva pindalatoetuste süsteemiga, sest see on läbipaistvam ja õiglasem. “Toetusõiguste süsteemile üleminek tähendaks märkimisväärseid kulusid ja bürokraatia kasvu – Eesti on sellele kindlalt vastu,” selgitas põllumajandusminister.

Eesti taotleb paindlikkust ka nö rohestamise osas, mille peamine puudus on kohustus jätta kuni 7% põllumaad kasutusest välja. “Rohestamise puhul tuleb arvestada riikide üldist looduslikku tausta. Kui Lääne-Euroopas on rohestamise nõue selgelt vajalik, siis Eesti põllumaad on siiani ääristatud metsade, märgalade ja looduslike rohumaadega,” rääkis Seeder.

Kuna riikliku täiendava toetuse võimalust uuel perioodil enam ei ole, soovib Eesti võimalust tasandada otsemaksetes tekkiv ajutine langus maaelu vahenditest. “Ülemkogul saavutatud eelarvekokkuleppes just selleks Eestile 50 miljonit eurot lisaraha eraldatigi ja sellest osa soovime me kasutada otsetoetuste vähenemise kompenseerimiseks,” selgitas Seeder.

Kui põllumajandusministritel õnnestub kokkuleppele jõuda ning ühine seisukoht kinnitada, siis järgnevad läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja Nõukogu vahel. Läbirääkimisi veab Euroopa Nõukogu poolt eesistujariik Iirimaa. Alles seejärel, kui ühisele seisukohale on jõudnud nii Parlament kui Nõukogu, läheb kogu reformipakett lõplikule hääletusele mõlemas institutsioonis. “Me tahame reformipaketi vastu võtta enne suvepuhkusi,” ütles Seeder.

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised