Veel üks võimalus puuvilja- ja marjakasvatajatele - veinitegu

Mis võiks olla loomulikum kui see, et inimene, kes kasvatab suurel hulgal marju ja puuvilju, teeb neist mahlade ja mooside kõrval ka suurepärast veini?

Alates 2012. aasta 1. aprillist kehtib seadusemuudatus, mis justkui kergendas aktsiisilao sisseseadmise tingimusi. Olen paljude veinitegijatega suheldes  täheldanud, et tänu ajakirjanduslikule lihtsustamisele ongi hakanud ringlema müüt sellest, et veinitegijaks hakkamine on nüüd lihtne. Kui see tõesti nii oleks, siis oleks meil aasta jooksul turule väljunud juba kümneid arvestatavaid väikeveinitegijaid, nii nagu näiteks Soomes ja Lätis.  Tegelikult leevendati Eestis siiski vaid mõningaid tingimusi, tänu millele on aktsiisilao sisseseadmine odavam ja ainult natuke varasemast kergem. Praegu ei ole Eestis registreeritud veel ühtegi veini väiketootja aktsiisiladu.

Võib aga kindel olla, et kes jaksab kogu tootmisele eelneva kadalipu läbida, see tahab ikka tõesti tõsiselt veinitegemisega tegeleda ja järelikult on sealt oodata ka väga head veini.

Millest alustada:

1. Alustuseks peab olema firma – osaühing või aktsiaselts, mis peab kohe algul olema ka registreeritud käibemaksukohuslasena.

2. Järgmiseks tuleb end kurssi viia aktsiisilao loomise tingimustega, mille leiab aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/108032012004?leiaKehtiv .

See on päris pikk ja põhjalik dokument, millest vaid mõned olulisemad punktid toon siinkohal ära:

ALKOHOLI-, TUBAKA-, KÜTUSE- JA ELEKTRIAKTSIISI SEADUS (ATKEAS)

§ 34.  Aktsiisilaole ja registreeritud kaubasaaja tegevuskohale esitatavad nõuded

(1) Aktsiisiladu ja registreeritud kaubasaaja tegevuskoht peavad vastama järgmistele nõuetele:

1) aktsiisilao ja registreeritud kaubasaaja tegevuskoha territooriumi kasutamise ainuõigus on vastavalt aktsiisilaopidajal või registreeritud kaubasaajal maakasutusõigust kinnitava dokumendi alusel ja aktsiisilao territoorium peab olema ümbritsetud püsiva piirdega; (seinad loetakse püsivaks piirdeks, võib olla ka renditud ruum, kui saab tõestada rendiõigust – autori märkus);

2) aktsiisilaona või registreeritud kaubasaaja tegevuskohana kasutatavad ruumid peavad olema eraldatud teiste isikute ja muudest mitteärilisel eesmärgil kasutatavatest ruumidest;

3) aktsiisilao sisse- ja väljapääsudele ning mahutitele, mis asuvad aktsiisilaos või registreeritud kaubasaaja tegevuskohas, peab olema võimalik paigaldada tollitõkendit.   

(2) Aktsiisikauba jaemüük aktsiisilaos on keelatud.

§ 35. Aktsiisilaopidamise eritingimused

Osadele turismitaludele ja muudele majutusasutustele kehtib lihtsustatud kord:

(1) Käesoleva seaduse § 34 lõike 1 punktides 1 ja 3 /.../ sätestatut ei kohaldata aktsiisi-laopidajale, kes tegutseb väljaspool linna, alevit või alevikku majutus- ja toitlustus¬teenust osutava ettevõtjana turismiseaduse mõistes ja kelle tegevus vastab järgmistele tingimustele:

1) aktsiisikaupadest toodetakse ainult õlut, veini ja kääritatud jooke;

2) õlut, veini ja kääritatud jooke toodetakse kalendriaasta jooksul kokku kuni 4000 liitrit;

3) tootmine toimub majutus- ja toitlustusteenust osutava isiku ettevõtluseks kasutatavates ruumides, mis on selleks Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud;

4) aktsiisilaos toodetud õlut, veini ja kääritatud jooki müüakse ainult kohapeal tarbimiseks majutus- ja toitlustusteenust osutava ettevõtja tegevuskohas;

5) aktsiisilaopidaja ei võta aktsiisilattu vastu alkoholi.

Et oma ruume esitada aktsiisilaona registreerimiseks, peab esitama äriplaani, kus on ära toodud näiteks ka tootmisprotsessi kirjeldused, asendiplaanid, aastased tootmismahud jne, nõutakse ka pädeva mõõtja tunnistust. See viimane ongi üks asi, mis 2012. aasta seaduse-muudatusega väiketootja elu pisut odavamaks teeb – aastas kuni 15 000 liitri veini tootjal ei pea seda tunnistust enam olema.

3. Peale selle, et tootmisruumid peavad vastama kõigile aktsiisilao tingimustele, peavad nad vastama ka toidukäitlemisettevõtte tunnustamise tingimustele. Lähemalt: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=250 .

Siingi on nõudeid palju, aga väike valik neist:

Toidukäitlemisvaldkondades tunnustamisele kuuluvate ettevõtete täpsustatud loetelu, tunnustamise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise kord

§ 2. Taotlusele lisatavate dokumentide loetelu

(1) Käitleja lisab taotlusele järgmised andmed ja dokumendid:

1) koopia maksukohustuslaste registri tõendist, kui käitleja on füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole kantud äriregistrisse;

2) ettevõtte asendiplaan koos vee- ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga;

3) ruumide plaan koos seadmete ja sisseseade paigutuse ning vee- ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga, kusjuures veevõrgu plaanil näidatakse nummerdatult kõik veevõtukohad. Ruumide plaanil näidatakse ära toidu, pakkematerjalide, jäätmete ning töötajate liikumisteed;

4) andmed käitlemisruumides kasutatud viimistlusmaterjalide kohta;

5) reguleeritava temperatuuri või õhu suhtelise niiskusega või reguleeritava temperatuuri ja õhu suhtelise niiskusega ruumide asjakohase reguleeritava parameetri arvväärtused;

6) käitlemisprotsessi tehnoloogiline skeem koos toiduohutuse seisukohalt oluliste parameetritega ning tehnoloogia lühikirjeldus;

7) andmed projekteeritud ning kavandatava või tegeliku käitlemisvõimsuse, sealhulgas hoiuruumide mahutavuse kohta;

8) ettevõttes kasutatava vee analüüsi katseprotokollid «Veeseaduse» § 13 lõike 2 alusel kehtestatud joogivee tavakontrolli käigus uuritavate näitajate kohta. Katseprotokollid peab olema väljastanud joogivee analüüsimiseks akrediteeritud laboratoorium;

9) puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, mis sisaldab andmeid seadmete ja ruumide puhastamiseks ning desinfitseerimiseks rakendatavate meetmete ja kasutatavate ainete kohta;

10) kahjuritõrjeplaan, mis sisaldab andmeid kahjurite tõrjeks rakendatavate meetmete kohta;

11) toidujäätmete, toiduks mittekasutatavate kõrvalsaaduste ja muude jäätmete kogumise, äravedamise ja kahjutustamise plaan, mis sisaldab andmeid nende kogumiseks, äravedamiseks ja kahjutustamiseks rakendatavate meetmete kohta;

12) toiduga kokkupuutuvate töötajate toiduhügieenikoolituse kava;

13) andmed toidu veoks kasutatavate veokite kohta ning veokite ja korduvkasutusega veopakendite puhastamise korraldamise kirjelduse.

4. Kui teil on õnnestunud täita nii aktsiisilao nõuded kui saada ka toidukäitleja tunnustus, tuleb teha eelkalkulatsioone ja arvestada ka aktsiisiga. Alates 2013. aastast tõstetakse aktsiisi igal aastal 5% ning hetkel, 2013. aastal on aktsiis vastavalt ATKEAS-le järgmine:

§ 46.  Alkoholi aktsiisimäär

(1) (3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 80,64 eurot kääritatud joogi hektoliitri (100 liitrit) kohta.

(4) Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 80,64 eurot veini hektoliitri kohta.       

Üheliitrise pudeli veini kohta oleks aktsiis 80,64 senti,  0,75l  pudeli kohta 60,48  senti.

5. Et oma veini müüa, tuleb see kanda riiklikku alkoholiregistrisse. Juhend selle kohta asub lingil: http://www.vet.agri.ee/static/body/files/2075.Avaliku%20teenuse%20standard.pdf

Registrisse kandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 9,58 eurot. Registrikandeks peab eelnevalt tegema alkoholi analüüsid. Neid saab teha ainult Veterinaar- ja toidulaboratooriumi Tallinna büroos, kelle aadressi leiab:  http://www.vetlab.ee/ .

Puuvilja- ja marjaveinidest teostatakse järgmised füüsikalis-keemilised analüüsid (andmed Veterinaar- ja Toiduameti Alkoholibüroo peaspetsialist Anne Siig):                                          

- tegelik etanoolisisaldus % vol

- sorbiinhappe ja sorbaatide sisaldus (vajadusel) mg/l

- vääveldioksiid mg/l.

Hinnakirja järgi on nende analüüside maksumus umbes 97 eurot. Väidetavalt on see ühekordne tasu, kui on garanteeritud kõigi järgmiste partiide samadele andmetele vastavus. Kui villida veini pudelitesse, tuleb ka klaaspudeli eest maksta pakendiaktsiisi, mis klaasi puhul on 60 senti kilogrammi kohta.

Niisiis -  maksud 1 pudeli kohta:

- alkoholiaktsiis 60,48 senti;

- pakendiaktsiis umbes 30 senti;

- käibemaks 20%.

6. Nüüd on vajalik soetada ka veini tootmiseks vajalik sisseseade. Tagasihoidlike arvestuste kohaselt (kui algul osta vaid kõige hädapärasem - purustaja, press, paar-kolm mõnesajaliitrist kääritamisnõud, filtreerimismasin, pudeldaja ja muud nipet-näpet) kulub esmavajalikeks kuludeks 5500-6000 eurot. Väga väikestel kääritamisnõudel ei ole ühest küljest mõtet, teisalt ei ole võimalik nendega ka alustada. Nimelt peavad nõud olema kalibreeritud ja seejärel põranda külge kinnitatud, et nad ei liiguks. Väikeste plasttünnidega pole see võimalik.

7.  Valmistoodangu turustamise plaan on samuti mõistlik eelnevalt ära teha. Paljudel eel-toodud põhjustel ei kujune veini müügihind kuigi odavaks, alla 10 euro pole vast põhjust planeeridagi. Väiketegijate tootmismahud ei kasva nii suureks, et pakkuda oma veine suurtesse jaekettidesse. Seega jääb väiketootja vein pigem vinoteekide, Eesti gurmeetooteid pakkuvate spetsialiseeritud kaupluste, turismitalude, toidulaatade, kohalike kaupluste, suveniiripoodide jne kaubaks.

Eesti väiketootjate puuvilja- ja marjavein ei hakka küll konkureerima supermarketite odavate massiveinidega, kuid seda pole vajagi. Olgem uhked oma maa ja sellel kasvavate viljade üle ning selle üle, mida me ise neist teha oskame. Tõeliselt heale Eesti veinile leidub alati ostjaid.

 Artikel on ilmunud EPKK Aiandusfoorumi raames.

 

Osale arutelus

  • Tiina Kuuler

Põllumajandus.ee toetajad:

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised