Metsa on vaja majandada, mitte mädandada

Kuna pea kogu puidu kuivaine moodustub süsiniku, hapniku ja vesiniku arvel ja atmosfääriõhu süsihappegaasi sisaldus on oluliselt suurenenud, kasvab Eesti mets järjest kiiremini.

Kiiremini kasvava taime rakuseinad on õhemad ja seetõttu levib nüüd puudel rohkem haigusi, mis varem probleeme ei tekitanud. Mets saab raieküpseks varem ja aastane juurdekasv pinnaühiku kohta on suurem. Kahjuks sellele piisavalt tähelepanu ei pöörata, mistõttu tekitatakse Eesti metsamajandusele olulist kahju.

Eesti metsanduse arengukava märgib, et meie metsade puidutagavara on kasvanud viimase poolsajandi jooksul 2,5 korda. Järjest suureneb küpsete ja üleseisnud puistute osatähtsus. Küpsusvanuse saavutanud puistute osakaalu suurenemisest tulenevalt kasutatakse metsamaa kasvupotentsiaali üha vähem. Küpsete puistute suurest osatähtsusest hoolimata raiuti perioodil 2002–2008 statistilise metsainventuuri andmetel alla 2/3 optimaalsest raiemahust, eriti lehtpuumetsades. Ainuüksi halli lepa metsades on ca 7 miljoni tihumeetri ulatuses üleseisnud puitu. See puit tuleks raiuda lähematel aastatel. Sellele lisandub puit haavikutes ja musta lepa metsades.

Puuduv bilanss. Arengukavas puudub korralik puidubilanss – kui palju praegu on metsa, kui palju kasvab kümne aastaga juurde, kui palju ja mis otstarbeks kasutatakse ära ja kui palju jääb 2020. aastaks metsa tagavaraks. Puidubilansi puudumise tõttu ei tule välja ka metsa majandamise kitsaskohad.

Kavas esitatakse näiteks väide, et energiatootmises võiks metsanduse potentsiaal olla aastaks 2020 vaid 43% suurem kui aastal 2011. Sellise “kasvu” korral hakkab järjest suurenev kogus puitu metsas paratamatult mädanema ning enamik vähemväärtuslikust puidust laguneb kasutult, kasvatades atmosfääri CO2 sisaldust. Perioodi lõpuks 2 miljoni tihumeetri küttepuidu tarbimisega rahuldumine tähendab 2–3 korda suuremate koguste ehk 4–6 miljoni tihumeetri puidu metsa lagunema jätmist.

Raieküpsusvanus sõltub puude kasvukiirusest. Kuna õhu CO2 sisaldus on viimasel ajal oluliselt suurenenud ja tõusu jätkumine on suure tõenäosusega, siis kasvavad ka taimed, sealhulgas puud, kiiremini ja massiliselt levivad taimehaigused, mis varem probleeme ei tekitanud.

Olukorras, kus suureneb nii metsa pind kui ka pinnaühiku tootlus, tähendab raiemahu jätmine nüüdsele soovituslikule tasemele 12 miljonile tihumeetrile aastas seda, et tagavara kasvab jõudsalt. Seni on meil enam raiutud just kõrgema kvaliteediga okaspuumetsi, kusjuures kohati on toimunud isegi üleraiet. Samal ajal seisavad küpsed lehtpuumetsad kasutamata.

Pea kogu raiemahu suurenemine saaks seega tulla vähemväärtusliku metsa arvel, mis sobib kasutamiseks peamiselt energeetikas. Sel juhul on võimalik raiuda kohe, kui metsa tootlus hakkab kahanema, sest pole vaja oodata tüve sobiva läbimõõdu saavutamist.

Turg paika. Seni pole vähemväärtuslikku metsa raiutud, kuna see pole majanduslikult tasuv – saadavale materjalile pole piisavalt turgu. Energiapuidu väljavedu näiteks Kesk-Euroopasse suurendab selle energiakandja omahinna enam kui kahekordseks. Lahenduseks oleks ehitada 6–10 puidukütusel töötavat lokaalset elektrijaama. Väheneva transpordikulu arvel suudaksime puidu MWh omahinna viia praegu kasutatava tehnoloogia baasil 12,5–15,0 euroni. Saadava elektri saab eksportida ELi maadesse, kes ei suuda täita taastuvenergia tootmise kohustust. Narva elektrijaamadel oleks siin toetav roll. Elektri tootmisega kaasnevat soojust on võimalik kasutada erinevateks tehnoloogilisteks vajadusteks (pellet, brikett, kasvuhooned, kalakasvatused jms.)

Me oleme hoitava ja kaitstava metsa pindala poolest ühe elaniku kohta Euroopas pea esikohal. Olles samal ajal ELi vaesemaid riike, saame sellist luksust lubada vaid juhul, kui põhiseaduse jätkuva rikkumisega jäetakse metsaomanikud piirangutest tulenevate kahjude korral piisava hüvituseta. Eeltoodust lähtuvalt peame arvestama, et metsaraie piirangute arvel ei saa mingil juhul väheneda, pigem vastupidi, sest ühiskonnal puudub metsaomanikele tulu vähenemise piisava hüvitamise võimalus ning põhiseaduse jätkuv rikkumine tekitab pingeid.

Metsa energeetilise ressursi alahindamine annab väära signaali nii riigile kui ka ettevõtjatele, mis lõppkokkuvõttes vähendab meie võimekust metsa tänapäevasel tasemel jätkusuutlikult majandada.

Osale arutelus

  • Johannes Valk

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Uudised