Arbuus ja melon kasvavad ka Eesti kliimas

Viimastel aastatel on Eestis tekkinud väikeaiapidajatel huvi arbuusi ja meloni kasvatamise vastu. Kasvatamine on osutunud võimalikuks.

Arbuusi ja meloni kasvatamisega olen tegelenud umbes kümme aastat, igal aastal on  vaatamata Eesti heitlikule ilmastikule õnnestunud saada korralik saak. Püüan jagada kogemusi ja soovitusi arbuusi ja meloni kasvatamiseks avamaal.

Harilik arbuus (Citrullus lanatus var.vulgaris) ja harilik melon (Cucumis melo L.) on soojanõudlikud taimed, seega  on vaja  istikud  ette kasvatada.

Istikute kasvatamine

 Arvestades ilmaolusid on soovitatav külvata arbuusiseemned   aprilli lõpul või mai alguses, istikute kasvatamiseks kulub 30-35 päeva. Meloniseemnete külv on hilisem - mai alguses, istikute kasvatamiseks kulub 25-30 päeva. Seemne võib külvata otse 8cm läbimõõduga potti või kassetti, kasvusubstraadiks kasutatakse   universaalset kasvuturvast, külvide katteks on soovitatav kasutada vermikuliiti. Seemnete idanemistemperatuur tuleks hoida 20-25°C,  seemnete idanemiseks kulub 8-10 päeva, meloniseemned idanevad kiiremini. Istikutel peaks olema enne kasvukohale istutamist olema 3-4 pärislehte.

Kasvukoha ettevalmistamine

Kasvukoha valikul tuleks eelistada kergemaid kuni keskmise raskusega kõrge toitainete sisaldusega muldi. Nõrgalt happeline või neutraalne (pH 6,5-7,2) muld sobib arbuuside ja melonite kasvatamiseks. Kasvukoht peaks olema tuulte eest kaitstud, peenrad peaksid olema lõunapoolse kallakuga. Sügiskünni alla võib anda orgaanilist väetist 20-40 t/ha kohta. Kevadel esimesel võimalusel alustatakse mullaharimist kultiveerimise ja äestamisega, muld peab olema haritud peeneks, vältida suuri mullakamakaid. Arbuusi- ja melonitaimede kasvatamiseks tuleb rajada peenrad. Lihtne viis peenarde valmistamiseks on ajada vaod 60cm vahedega. Vaopõhja laotada kõdusõnnik (10 cm kiht), peale külvata köögiviljadele sobiv kompleksväetis. Seejärel rehitseda kaks vagu kokku, moodustunud  peenar katta 1m laiuse musta kilega.

Istikute istutamine peenrale

Istikud tuleb istutada peenrasse mai lõpul või juuni algul, kui öökülmade oht on möödas. Musta kilega kaetud peenrale tuleb kõigepealt lõigata augud istikute istutamiseks. Taimede vahe reas võiks olla 80-100 cm. Taimede istutamine peaks toimuma hommikupoolikul, keskpäevane istutamine päikesepaistelise ja tuulise ilmaga võib taimede lehti kuivatada ja istutusjärgne kasvuseisak on märgatav. Istutusjärgselt on soovitatav taimi kasta, kastmisvesi peaks olema eelsoojendatud, vältida tuleks külma vee kasutamist. Pärast taimede istutamist on soovitatav taimed katta kattelooriga ja  hoida seda taimedel kuni õitsemiseni.

Taimede kasvuaegne hooldamine

Taimede kasvuaegne hooldamine algab pärast taimede istutamist mulla kobestamisega ja peenravahede kõplamisega. Taimede ümbruse kobestamine parandab mulla õhustatust ja hävitab umbrohud. Kuni taimede juurdumiseni - umbes nädal pärast istutamist - on kuiva ilmaga vaja kasta. Taimi saab kasta ka läbi katteloori, sest katteloori eemaldamine on tülikas ja aeganõudev. Esimene pealtväetamine tuleb teha 10-15 päeva pärast istutamist, väga hästi mõjub granuleeritud kanasõnniku kasutamine pealtväetisena. Jälgida tuleb, et väetisegraanulid ei satuks taimevarte lähedale, väetis tuleks kobestada mulda. Melonitaimed hakkavad õitsema kiiremini, arbuusitaimede õitsemise alguseks kulub 3-4 nädalat pärast taimede kasvukohale istutamist. Õitsemise algul, kui ööpäeva keskmine temperatuur on madal,  jäädes alla +18 kuni +20 °C, tuleks katteloor päevaks eemaldada ja ööseks uuesti taimedele tagasi asetada. Taimede õitsemise ajal eemaldatakse katteloor, sest vaja on putukate (mesilaste) abi tolmeldamisel.

Taimede kasvuaegne kärpimine võiks olla minimaalne, sest paremini kasvavad arbuusi- ja melonitaimed avamaal kärpimata. Jahedal suvel on otstarbekas jätta arbuusitaimedele 4-6 viljaalget. Melonitaimel moodustub õisi hulgaliselt, viljastumine oleneb putukate (mesilaste) olemasolust, tavaliselt viljastub melonil 6-8 õit. Taimede massilisel õitsemisel on soovitatav kasutada lehe kaudu väetamist, positiivse tulemuse on andnud magneesiumsulfaadi (10-20g/10 l veele) vesilahuse kasutamine udupritsiga. Lehe kaudu väetamise järel on oluliselt paranenud viljastumine ja kiirenenud viljade kasvamine.

Haigused ja kahjurid

Haiguste ja kahjurite jälgimine ja vajadusel tõrje on eelduseks kvaliteetse saagi saamisel. Haigustest on esinenud antraknoosi ehk lehekõrbust (Glomerella lagenaria), haigus esineb tavaliselt siis, kui taimede kasvuperioodil on tugevad vihmad ja kõrge õhuniiskus. Taimelehtedele ilmuvad kahvaturohelised või kollakad ebamääraselt ümmargused laigud. Haiguse süvenemisel laigud suurenevad ja pruunistuvad, lehekude laikude kohal rebeneb. Haigusetekitaja säilib mullas kuni 5 aastat, seega on oluline arbuusi- ja melonitaimede kasvatamisel kasutada viljavaheldust. Haiguse õigeaegsel avastamisel on soovitatav haiged taimed peenralt eemaldada, vajadusel tuleb pritsida Bravo 500 SC-ga (25ml/10l). Pärast saagi koristamist on soovitatav taimed põletada, multšiks kasutatud kilet mitte kasutada järgmisel kasvuaastal.

Kahjuritest on olnud probleemiks naksurlased (Elateride). Naksurlaste vastsed kahjustavad arbuusi ja meloni noorte taimede  juuri, taimed närtsivad väga kiiresti, taimede vaatlusel on mullas 2-3 cm pikkused kollakad kuni helepruunid, läikiva kõva kitiinkestaga tõugud. Rahvapäraselt nimetatakse neid traatussideks. Seepärast on soovitav happelisele mullale lubiväetise andmine ja taimede ümbruse mulla kobestamine, samuti arbuusi ja meloni kasvatamine kapsa ja kaunviljade järel. Tulemused on olnud head, eelmisel aastal ei olnud naksurlaste vastsete kahjustusi.

Soovitatav on vihmasel suvel asetada viljade alla lauatükid, see väldib viljade mädanema minekut. Augustilõpul võib juba esineda nõrka öökülma, siis tuleks taimedele katteloor asetada.

Saagikoristamine

Arbuusiviljade valmimine algab tavaliselt augusti teisest poolest alates. Vili on tarbimisküps, kui viljavars on hakanud kuivama, samuti vastu mullapinda olev kooreosa on muutunud kollaseks. Kui koputada viljale, siis on kuulda tuhmi kõla, seega on vili valmimas. Vilju saab säilitada paar nädalat pimedas ja jahedas ruumis. Keskmine saak on olnud 5-8 kg/m².

Meloniviljade valmimisest annab märku viljavarre kerge eemaldumine viljast. Pehmema koorega viljad on iseloomuliku meloni lõhnaga. Meloniviljad on mahlased ja alati väga magusad, säilitada saab vilja lühiajaliselt, madalal temperatuuril (kuni 3°C). Keskmine saak 4-5 kg/m².

Sordid.

Arbuusisortide valikul tuleks eelistada varajasi ja avamaal kasvatamiseks sobivaid sorte.

  • 'Sugar Baby' - vili ümar, kaalub 1-1.3 kg, viljaliha on roosakaspunane. Saak valmib 100 päeva pärast tärkamist.
  • 'Janosik' - varajane sort, viljaliha kollane ja väga magus, mahlakas. Kasvatamiseks katmikalal  ja  avamaal.
  • 'Crimson Sweet' - varajane (80 päeva), viljaliha tumepunane, magus, mahlane. Kasvatamiseks katmikalal ja avamaal.

Melonisortide valikul eelistada varajasi ja avamaal kasvatamiseks sobivaid sorte.

  • 'Galia' F1 vili valmib 80 päeva pärast taimede istutamist kasvukohale. Iseviljuv. Kaal 1,2 kg, koor võrkjas, viljaliha rohekasvalge.
  • 'Ananas' vili valmib 70-75 päeva pärast taimede istutamist kasvukohale. Vilja kaal 1,5-2,5 kg, magus, oranžika sisuga. Kasvatamiseks nii avamaal kui tunnelites.

Arbuuside ja melonite kasvatamise edukuse tagab avamaal kasvatamiseks sobivate sortide valik, orgaanilise väetise kasutamine põhiväetiseks ja kasvuaegseks väetamiseks, musta kile, multši ja katteloori kasutamine, vajadusel taimede lehe kaudu väetamine, soov kasvatada eestimaist melonit ja arbuusi.

Artikkel ilmus EPKK Aiandusfoorumi raames.

Osale arutelus

  • Tiina Paasik

Põllumajandus.ee toetajad:

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised