Statistika kogumise põhimõtted ja muudatused

Põllumajandust puudutavat infot võib leida erinevatest statistika valdkondadest. Lisaks otsesele põllumajandusstatistikale sisalduvad põllumajanduse andmed ka statistikaameti väliskaubandus-, ettevõtlus- ja hinnastatistikas.

Enamik statistikat tehakse vastavuses Euroopa Liidu (EL) regulatsioonidega, millega on määratud ühtsed näitajad ja metoodika. Põllumajandusstatistikat kasutatakse ka ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel. Põllumajandusstatistikat kasutatakse põllumajanduse majanduslikus arvestuses ja sisemajanduse koguprodukti (SKP) arvestuses. Võimaluste piires arvestab Statistikaamet ka Eesti sisetarbijate tellimusi, jälgides seejuures, et rahuldatud saaksid vähemalt kõige olulisemad andmevajadused ja samal ajal ei suureneks oluliselt andmeesitajate aruandluskoormus. Alljärgnevalt on keskendutud vaid teraviljatootjaid enim puudutavatele uuringutele ja andmetele.

Põllumajanduse tootmisstatistika tegemiseks kogub Statistikaamet alljärgnevaid andmeid.

1) Kasvupindade esialgsed andmed, mis kogutakse täielikult PRIAst ja avaldatakse augusti alguses.

2) Esialgsed saagi ja saagikuse andmed, mille järgi põllumajandusministeerium prognoosib aasta kogusaake. Neid kogutakse teravilja- ja rapsikasvatajatelt septembris, kui koristatud on enamik teravilja ja arvestatav osa rapsi, avaldatakse samuti septembris. Elektroonilistel aruannetel on eeltäidetud PRIAst saadud kasvupinnad.

3) Lõplikud taimekasvatuse andmed (kus sisalduvad ka väetised ja keskkonnastatistika jaoks vajalikud taimekaitsevahendid) kogutakse taimekasvatajatelt novembris. Esialgsed andmed Eesti kohta tervikuna avaldatakse jaanuaris ja detailsemalt maakondade tasemel veebruari alguses, aasta lõplikud andmed avaldatakse juunis-juulis. Elektroonilistel aruannetel on ka siin eeltäidetud kõik juba varem olemasolevad andmed, sh PRIA või hilisemate aruannetega täpsustatud kasvupinnad ja olemasolu korral ka saagid.

Lisaks korraldatakse iga kolme-nelja aasta järel põllumajanduse struktuuriuuringuid. Kui põllumajanduse tootmisstatistika näitab, mida ja kui palju toodetakse, siis struktuuriuuring näitab, kes on tootjad, kui palju neid on ja millised nad on.

Põllumajanduse tootmisstatistika ja struktuuriuuringute andmeid kogutakse põllumajanduslikelt majapidamistelt, kel on kas vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus põllumajandussaadusi toodetakse põhiliselt müügiks. Selline definitsioon tuleneb EL regulatsioonidest ja on kohustuslik kõikidele liikmesriikidele. Kord iga 10 aasta järel toimuvad põllumajandusloendused on ainukesed uuringud, kus andmeid kogutakse kõigilt põllumajanduslikelt majapidamistelt. Kõik teised põllumajanduslikke majapidamisi puudutavad uuringud korraldatakse valikuuringutena. Näiteks iga-aastastes taimekasvatuse uuringutes osaleb ainult väike osa majapidamisi – 2012. aastal iga viies (saagi aruannete esitajad on nende hulgas). Uuringutes osalejad määrab juhuslik valik. Et tagada statistika usaldusväärsus, tuleb suurimatelt ja tootmise seisukohalt olulisimatelt majapidamistelt koguda andmeid siiski kõikselt.

Põllumajanduslike majapidamiste uuringute korraldamiseks kasutab Statistikaamet põllumajanduslike majapidamiste statistilist nimekirja, mida regulaarselt uuendatakse PRIA maakasutuse ja põllumajandusloomade registri, mahepõllumajandusregistri, äriregistri, Maksu- ja Tolliameti ning muude andmete alusel. Kui majapidamise andmed kajastuvad registrites korrektselt ja ühekordselt, st ei ole registreeritud mitmete ettevõtete või isikute nimel, on Statistikaametil andmete eeltäitmine ja andmeesitajal andmeesitus oluliselt lihtsam.

Lisaks põllumajanduslikelt majapidamistelt kogutavatele saagiandmetele, kogutakse kaks korda aastas teravilja kokkuostuandmeid neid töötlevate või hulgikaubanduse ettevõtete käest. Tera- ja kaunvilja ning rapsiseemne kokkuostu esimese poolaasta andmed avaldatakse augustis ja teise poolaasta andmed järgmise aasta veebruaris.

Mitmete põllumajandussaaduste, sh teravilja osas koostatakse iga põllumajandusaasta kohta ressursi ja kasutamise arvestus. Teravilja arvestus hõlmab ka selle jaotust teravilja liigiti. Statistika põllumajandusaasta algab juulist ja kestab järgmise aasta juuni lõpuni. Ressursis kajastuvad nii toodetud kogusaagid kui ka imporditud kogused. Kasutuses arvestatakse eksporti, tarbimist seemnena, söödana, inimtarbimist ja tööstuslikku tarbimist. Arvestus sisaldab palju erinevatel aegadel kogutavaid andmeid, mis kõik peavad läbima vajaliku töötluse ja kontrolli, ning seetõttu on põllumajandusaasta arvestuse avaldamise ajaks uuest põllumajandusaastast üle poole möödas ja uue saagi koristuski lõpetatud. Näiteks 2011/2012. aasta andmed avaldati veebruaris 2013. Tegemist on siiski oluliste andmetega, millest selgub Eesti tarbimine ja mis osalevad ka SKP arvutuses.

Väliskaubandusstatistikas uuritakse kaupade liikumist Eesti ja teiste riikide vahel. Kaubavoogude tähistamisel kasutatakse mõisteid eksport ja import. Ekspordiks loetakse peale Eestis toodetud kaupade väljaveo ka välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu (re-eksport), kaupade ajutist väljavedu nende töötlemiseks välisriigis ning kaupade taasväljavedu pärast töötlemist Eestis ning samuti välisriikide vee- ja õhusõidukite varude tarneid. Impordiks loetakse peale kaupade sisseveo Eestisse sisetarbimiseks ka kaupade sissevedu välismaale edasimüügiks, taasväljaveo kohustusega ajutist sissevedu töötlemise eesmärgil ning taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit. Kaupade eksport ja import ei hõlma teenuseid ega transiiti.

Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega peetava kaubavahetuse andmed saab Statistikaamet Maksu- ja Tolliametilt tollideklaratsioonide alusel. Euroopa Liidu riikide omavahelise kaubavahetuse andmete kogumiseks tollideklaratsioone kasutada ei saa, sest liikmesriikidevahelised tollipiirid puuduvad. Selle asemel kogub Statistikaamet neid andmeid otse eksportivatelt ja importivatelt ettevõtetelt, kusjuures andmeid tuleb esitada Eestis käibemaksukohuslasena registreeritud ettevõtetel, kelle käive ületab aruandeaastaks kehtestatud statistilise läve (näiteks 2013. aastal ekspordi puhul  120 000 ja impordi puhul  190 000 eurot). Alla statistilise läve jäänud ettevõtete käive ja tähtajaks laekumata andmed asendatakse väliskaubandusstatistikas hinnangutega. Kuna eksport sisaldab ka re-eksporti, siis tuleb viimasel analüüsil koos kasutada nii ekspordi kui ka impordi andmeid. Ekspordi ja impordi andmeid avaldatakse riikide ja kaubakoodide kaupa. Kaupade klassifitseerimise alus on kombineeritud nomenklatuur (KN), mis on kasutusel alates 2004. aasta maist. Väliskaubanduse andmeid avaldatakse iga kuu kohta, näiteks novembris imporditud ja eksporditud kaupade andmed avaldatakse jaanuaris. Veebruaris ilmuvad juba kogu eelmise aasta esialgsed andmed, mida hiljem vastavalt lisaks laekuvale infole veel täpsustatakse.

Statistikaametile andmete esitamisel on andmeesitajatel soovitatav kasutada niipalju kui võimalik elektroonilisi aruandeid. Andmeesitajale on need mugavad, sest elektroonilistel aruannetel on alati eeltäidetud kõik juba muudest allikatest kättesaadavad andmed (PRIA, majandusaasta aruannete andmed jm). Statistikaametil võimaldab see lühendada töötlusaegu ja statistika võimalikult kiiresti avaldada. Andmeesitusel tuleks andmeesitajatel endal parandada kõik aruannetes tekkivad ebakõlad, vajadusel on võimalik selleks abi saada Statistikaameti klienditoelt. Statistikaamet kontrollib samuti esitatavaid andmeid, kuid peamine vastutus andmete õigsuse eest lasub siiski andmeesitajatel. Tähtaegselt laekuvad ja õiged andmed tagavad kvaliteetse statistika.

Üks keerulisemaid põllumajandusstatistika osi on väetiste kasutamine põllumajanduskultuuriti. Põllumajandustootmises kasutatud väetiste andmeid kogutakse otse põllumajanduslikelt majapidamistelt, sest vastavaid administratiivandmeid registrites saadaval ei ole. Põllumajandusametil on küll olemas turustatud väetiste andmed füüsiliste kogustena tootegruppide kaupa, kuid põllumajandustootmises kasutatud toimeainete (N, P2O5 ja K2O) kogused ei ole sealt üheselt välja toodavad. Ka puuduvad andmed väetiste kasutamise kohta metsanduses, parkides ja iluaianduses. Praegu läbivad esitatavad väetiste kasutamise üksikandmed põhjaliku kontrolli, arvestades seejuures ka soovitatavaid normatiive.

Statistikatööde sisu ja korraldus on pidevas muutumises. Muudatuste vajadus võib tuleneda ELi regulatsioonide muudatustest, aga ka siseriiklikest muutustest. Viimastel aastatel on toimunud ridamisi EL tasemel algatatud regulatsioonide muudatusi, neid on püütud muuta lihtsamaks ja arusaadavamaks. Eesti tasemel korrigeeritakse metoodikat, kui andmed muutuvad kättesaadavaks teistest allikatest või paraneb juba varem olemas olnud andmete kvaliteet sedavõrd, et neid on võimalik kasutada usaldusväärse riikliku statistika tootmiseks. PRIA andmete aruannetele eeltäitmisele on viimastel aastatel lisandunud ka ettevõtete aastaaruannete kasutamine, mille teokssaamiseks peeti ulatuslikke ministeeriumidevahelisi läbirääkimisi. Suure sammu on edasi liikunud andmekogumine, kus põhiosas on üle mindud elektroonilisele andmekogumisele ja see on võimaldanud vähendada ka andmete töötlemisaegu. Pidevalt on täiendatud avaldatavate andmete metoodika kirjeldusi. Lisainfot on võimalik küsida Statistikaameti infotelefonilt.

Kokkuvõttes võiks öelda, et toodetav statistika on kompromiss kasutajate vajaduste, andmeesitajate koormuse ning Statistikaameti võimaluste vahel.

 

Artikkel on ilmunud EPKK Teraviljafoorumi raames.

Osale arutelus

  • Evelin Puura, Eve Valdvee, Aili Maanso

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Uudised