Tere taas kasumis tänu vara üleshindamisele ja trahvide liigutamisele

Kuigi Tere käive vähenes eelmisel aastal kõikidel turgudel, õnnestus aasta lõpetada kasumis. 

Peamiselt on hea tulemuse taga uue rahvusvahelise raamatupidamisstandardi enda kasuks tööle¬panek ning klientidelt saamata trahvid ja viivised, mis osavalt tulureale paigutati. Siiani ei saanud ettevõte talle kuuluvat allahinnatud väärtusega vara enam üles hinnata, aga uue rahvusvahelise reegli järgi on üleshindamine lubatud kuni jääkmaksumuseni (st soetusmaksumus miinus amortisatsioon). Seda Tere tegigi, hinnates oma kinnisvara üles 7,6 miljoni euro võrra.  

Erinevad tavad

Eesti hea raamatupidamistava niisugust varade ümberhindamist ei luba – tavaline on vaid objektide väärtuse allahindamine.  2013. aastast on aga paralleelselt kasutatav ka rahvusvaheline raamatupidamisstandard IFRS, mille järgi on üleshindamine lubatud.

Lisaks kirjutas Tere 2012. aasta tuludesse 0,6 miljoni euro eest viiviseid ja trahve, mida kliendid ei ole veel tasunud, kuid mida oodatakse sel aastal.

Ernst & Youngi vandeaudiitor tõi selle asjaolu aruandes eraldi märkusena välja, viidates, et ei saanud aruannet kinnitades selle tulu võimaliku laekumise kohta piisavalt tõendusmaterjale. Ernst & Young Baltic ASi partner Ivar Kiigemägi selgitas Äripäevale, et audiitorfirma ei saanud piisavat kindlust järeldamaks, et varem ettemaksuna laekunud summa kajastamine 2012. aasta ärituludes oleks õige.

Samas asus Tere ka kulusid kärpima. Eelmise aasta aprillis sai ettevõttelt koondamisteate üle saja inimese. Sellega hoiti kokku üle miljoni euro. Samas suurenesid juhatuse ja nõukogu liikmete tasud eelmisel aastal 27 000 euro võrra. Lisaks on ettevõte aastaga vähendanud võlgu koostööpartneritele üle 6,6 miljoni euro.

Käive vähenes ligi kolmandiku

Tere müügitulu langes 2012. aastal pea 30 protsenti – 109 miljonilt eurolt 80 miljonile eurole. Kõige rohkem vähenes müük Euroopa Liitu, enam kui 51 protsenti ehk 14 miljoni euro võrra. Eestis vähenes müügitulu 11 miljonit eurot. Muu hulgas vähenes ettevõtte private label’i müük 29 protsenti. Eksport kolmandatesse riikidesse kahanes 41 protsenti, rohkem kui 3,5 miljonit eurot.

Tere Piimatööstuse juhatuse esimehe asetäitja Ülo Kivine ütles eelmisel nädalal News2biz Estoniale, et kaks aastat tagasi alustatud eksport Venemaale osutus pettumuseks. “Me ei ole suutnud Vene turul oma private label’it korralikult tutvustada, see on raske ülesanne,” tunnistas ta. “Vene eksport koosneb suures osas just omamärgitoodetest, millel on madalam kasumimarginaal.”

Tere omanik Oliver Kruuda märkis, et raamatupidamisreeglite järgi on vaja igal aastal teha õiglase väärtuse test, mis maade ja hoonete puhul toetub nende kinnisvara väärtuse hinnangule. “Teeme igal aastal kinnistutele uued hinnangud ja nende hinnangute alusel kinnisvara väärtus bilansis kas kahaneb või kasvab. Kuna kinnisvara väärtus on ajas kasvanud, on ka korrektiive tehtud,” selgitas ta.

Klientidelt saamata trahvid kanti Kruuda sõnul tuludesse kliendiga sõlmitud vastastikuse kokku¬leppe alusel. Ta põhjendas, et kuna osapooled ei saavutanud teatud müügimahtusid, oli kokku¬lepetele tuginedes mõistlik eelmise aasta aru¬andes kajastada laekunud summad tuluna. Et audiitori märgitud risk ei saaks reaalsuseks, loodab Kruuda küsimuse lahendada suve jooksul. “Me ei arva, et meie eelmise aasta tase oleks olnud kõrge, pigem sektori keskmine,” nentis ta.

Uued tooted on olnud edukad

Selleks aastaks prognoosib Tere 15protsendilist kaubakoguste langust ja 9protsendilist käibe vähenemist. Kruuda hinnangul on võimalik mõõdukas äri¬sektori kasum. “Ettevõtte selle aasta peamine eesmärk on kulusid kärpida, kulusid juhtida ja protsesse efektiivistada. On väga põnevad ajad, viimase nädalaga on maailmaturul suurte riikide laod toodangust tühjad ja hinnad on tõusnud umbes 40%. See on väljakutse,” märkis Kruuda. Tema sõnul panustatakse enim lisandväärtusega toodetesse. “Meil on väga palju kihvte tooteid,” ütles ta, viidates uuele piimale, mille pakendid on ootamatult suure müügi tõttu juba otsa saanud. Müügihindades Tere muutusi ei plaani.

2012 oli helgem kui üle-eelmine

Möödunud aasta oli piimatööstusettevõtetele lahkem kui aasta 2011, mille nii mõnigi lõpetas korraliku kahjumiga. Suuremal osal ettevõtetest on lõppenud majandusaasta aru¬anne veel esitamata, aga juhid hindavad aastat keskmiseks.

Valio Eesti juht Maido Solovjov ütles, et nemad saavutasid seatud eesmärgid: aasta tõi mõõduka käibe ja kasumi kasvu. Täpsematest tulemustest lubas ta aga rääkida suve hakul.

Maag Piimatööstuse juht Valdis Noppel märkis, et karm konkurents jaekettide vahel ja toorpiimaturul sundis neid sulgema ühe tööstuse kahest. Samas käivitati tänavu Jõhvi tootmisüksuse laiendus, mis lisab 3400 m² kaasaegset tootmis- ja laopinda ning optimeerib tootmis- ja tööjõukulusid. Investeeriti üle 7 miljoni euro. “Virumaal investeeriti piimatööstusesse sellises mahus viimati üle kolmekümne aasta tagasi,” märkis Noppel. Piimatoodete jaeturu maht on Noppeli väitel vähenenud ligi 2 protsenti, Maagile kuuluva Farmi kaubamärgi turuosa kasvas tema sõnul mullu 12 protsenti ning see jagab turuliidrite seas teist-kolmandat kohta. Maagi piimatööstuse müügikäive kasvas eelmisel aastal Noppeli sõnul 12 protsenti. Noppel lisas, et majandustulemustest rääkides kasutatakse erinevaid näitajaid ja vahel kiputakse vastavalt vajadusele olema olema selles n-ö liiga loovad. “Kümme aastat piimatööstust juhtinuna pean kõige adekvaatsemaks näitajaks EBITDA osakaalu müügikäibest, mis 2012. aastal oli (Maagil – toim) 11 protsenti. Kindlasti tagab see tulemus jätkusuutlikkuseks vajaliku finantsvõime ja võimaldab olla korrektne äripartner,” ütles ta.

Saaremaa Piimatööstuse juhatuse liige Andi Saagpakk hindas 2012. aastat võrdlemisi keskmiseks. 2011. aasta lõpus tekkinud 118 000eurosest kahjumist on ettevõte juhi sõnul aga välja tulnud. “Plussi võiks rohkem olla, aga meiesugustel väiksematel on raske,” lisas Saagpakk.

Taust

Tere kontserni kuuluvad tootmisüksused Põlvas ja Viljandis ning Meierei Transport AS, mis tegeleb toorpiima transpordiga.

Tere nimekirjas on 150 piimatoodet, mida turustatakse kaubamärkide Tere, LaCrema, LaFresca, Hellus, Emma, Meloodia, Kohuke, Merevaik, Mumuu ja Tere Natural all. Lisaks valmistab kontsern private label’i tooteid suurtele kaubanduskettidele välismaal.

92% mahukaupu, nagu näiteks lõssipulber, monoliitvõi ja rõõskkoor, turustati väljaspool Eestit, peamiselt Skandinaavias ja Venemaal.

Allikas: majandusaasta aruanne

 

Osale arutelus

  • Marta Jaakson

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised