Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 19. aprill 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Metsandussektor sõlmis metsa majandamise Hea Tava

Täna Tartus toimunud metsanduse Visioonikonverentsil sõlmiti metsa majandamise Hea Tava. Leppele andsid allkirjad Riigimetsa Majandamise Keskuse, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Eesti Erametsaliidu, Eesti Maaülikooli, Luua Metsanduskooli ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuse esindajad.

Metsa majandamise Hea Tava koostamist koordineeris Eesti Metsaselts.

Metsaseltsi president Hardi Tullus sõnas, et metsa majandamise Heade Tavade tekst ei kujuta endast detailset dokumenti ega juhist, kuidas metsas täpselt toimetama peab. „Tegemist on pigem raamlepinguga või deklaratsiooniga, mida iga allkirjastaja saab läbi mõelda ja edasi arendada,“ rääkis Tullus.

Mõtet, et metsa majandamise Hea Tava on pika tee algus, rõhutas ka Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Aigar Kallas. "Hea tava raamdokument on algusdokument, pikk tee on veel minna," ütles Kallas.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse liige Martin Arula nentis, et kahjuks esineb ka metsaomanike ning metsa töötlejate seas ükskõiksust. Korralike metsamajandajate kõrval on ka neid, kes teeb metsa sügavad rööpad ja jätab metsa hooldamata. "See osapool, kes hoolib, võtab ka vastutuse," rääkis Arula.

Eesti Erametsaliidu juhataja Taavi Ehrpais lisas: "Üks tilk tõrva võib rikkuda meie potis oleva mee. Hea Tava allkirjastamisega ei taha võtta vastutust metsaomanike eest, kes ei kuulu metsaühistutesse."

Mõtet, et hooletute metsamajandajate tegusid ei kantaks üle kõigile metsameestele, rõhutas ka konverentsil avaettekande pidanud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. „Et pealiskaudseid hinnanguid, mis mõne üksiku vastutustundetu ja inetu metsaga ümberkäimise kannavad üle kogu erametsasektorile, jääks järjest vähemaks. Sest absoluutne enamus Eesti erametsaomanikest on heaperemehelikud, loodusest ja metsade kestmisest kõige enam huvitatud inimesed. Teid tuleb hoida, mitte hurjutada,“ rääkis keskkonnaminister.

Keskkonnaminister tunnustas ka metsa majandamise Hea Tava loomist, kuid rõhutas, et allakirjutatud dokument tuleb täita sisuga. „Tänaseks kirja saanu on hea algus, nüüd tuleb neile põhimõtetele anda sügavam ja konkreetsem sisu. On näiteks äärmiselt tänuväärne, et heas tavas on kirjas naabritega arvestamise mõte. Mida see aga täpselt tähendab? Kas kellegi kodutalu aia taga lageraie korraldamine peaks olema meie metsanduskultuuris aktsepteeritav? Ja kui reeglid on paika saanud, mida teha, kui neid rikutakse?“

Eesti Metsaseltsi president Hardi Tullus selgitas, et Hea Tava teksti koostades oli eesmärgiks lühidalt kirja panna olulisemad põhimõtted, mida metsade majandamisel tuleb arvestada, sealhulgas nii seda, mis juba ammu üldtunnustatud kui ka päevakorral olevaid teemasid. Nii leiab tekstis viite vajadusele hoida korras metsateed ja põhimõtte, et metsas töid tegev metsaomanik peab arvestama ka naaberkinnistu omaniku huviga, et vastav informatsioon oleks kättesaadav külakogukonnale ja omavalitsusele.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960