Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 24. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kõik Indrek Klammeri ettevõtted on tekkinud kohtades, kus juba enne on olnud pikaajaline põllumajanduslik tegevus, ehk siis mõisate südametesse. Seal on head looduslikud tingimused ning töötegemise traditsioonid.

Lisaks osaühingule Voore Farm, mis tegeleb teraviljakasvatuse ja söödatootmisega, kuuluvad Klammeri juhtimise alla neli mõisa. OÜ Voore Mõis tegeleb piimakarjaga, OÜs Kupna Mõis on seakasvatus, OÜs Küti Mõis on mahepõllundus ning lihakari ja OÜ Kulina Mõis alla kuuluvad Eesti vanim lihatööstus ning veski.Kulina mõisas alustas 1885. aastal tööd Eesti esimene eksporttapamaja. Praegugi on seal mahelitsentsiga lihatööstus. Hiljuti renoveeriti Kulina mõisas ka ajalooline töökorras seadmetega Kulina veski. Nisu saab seal jahvatada viies jämedusastmes, samuti teisi teravilju. Klammeri sõnul on veskisse vaja noort tublit möldrit – tööd oleks küll ja elamispind ka olemas.

Põllumajanduse tippjuhi tiitli võit tuli Klammerile üllatusena

Enda teada on ta hoidnud madalat profiili ja teinud lihtsalt tööd, mida armastab ja oskab. “Ma arvan, et pikk staaž, kogemused ja see, et ma olen mitmes sektoris tegev, on toonud tuntust. Samas on erinevaid asju tehes tunne, nagu reisiks kolme kohvriga – ühe viid edasi ja siis vaatad, mis ülejäänud kahega vahepeal on juhtunud,” rääkis Klammer. “Olen Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogus olnud, mind teatakse ja mul on palju mõttekaaslasi, kellega olen oma vaateid jaganud. Oma igapäevases tegevuses olen ma üritanud eelkõige efektiivsust silmas pidada, tark ei torma, aga tegutseb kiirelt kui vaja,” lisas ta.

Kõik algas kodutalust

1982. aastal lõpetas Klammer toonase EPA hoopis elektriinsenerina ja alustas tööd peaenergeetikuna. Klammeri talu asub Voore külas, kus tema esivanemad on elanud juba Põhjasõja ajast, nüüd siis juba viiendat põlve. 1989. aastal hakkas ta talu uuesti üles ehitama. Otsustava pöörde põllumajandusse minekuks andis Klammeri sattumine 1990. aastal Saksamaale, kus ta õppis põllumajanduskonsulendiks. “Sain sealt poole aastaga väga hea praktilise ja teoreetilise baasi sellest, mis toimub Läänes. Tagasi tulles alustasin kapsakasvatusega ja tulemused olid head,” rääkis Klammer algusest.

1993. aastal hakkas ta juhtima Voore farmi. “Sain toonaste erastamiste käigus 110 hektari maa kasutusõiguse, veidi tehnikat ja viis asjalikku töömeest,” meenutas ta. “Nüüdseks on olnud palju muudatusi, oleme kõvasti edasi arenenud, aga alguse sai kõik ikka heast meeskonnast,” lisas ta.

2000. aastal osteti juurde piimafarm ja töökojakompleks. Kui alguses oli 90 poolnälginud lehma, siis nüüd on üle 700 lehma, kes annavad keskmiselt 9,5 tonni piima aastas. Laudad on remonditud ja ka uusi hooneid on ehitatud. Klammeri kinnitusel ei plaanita ta üle 1000 lehma võtta, kuna see on selle kompleksi lagi. Samal ajal on aga juurde soetatud sigalad ja alustatud koostööd Eksekoga.

Uued ideed on rasked juurduma

Klammeri sõnul oli alustades kõige raskem uute mõtete juurutamine ja uute tehnoloogiate õpetamine. Aga saadi hakkama, aega lihtsalt kaotati vahel. “Üritasin oma farme juhtida nii, nagu juhiksin oma talu. Ma tean tööprotsesse, see teeb mu elu ja ka juhtimise lihtsamaks. Nüüdseks on meil kümme juhti – kõik oma ala professionaalid.”

Küsimusele, mida ta teeks nüüd teisiti, vastas Klammer, et oleks võinud julgemalt tegutseda, aga maal on ettevõtlus seotud eelkõige inimsuhetega ja kogukonnaga läbisaamine on oluline. “Ma arvan, et kasutasin oma võimalustest tookord umbes 75% – erastasin ja ostsin ka maad, mis tol ajal oli haruldane, siis ei mõeldud sellisele variandile,” rääkis Klammer.

Ta kahetseb, et perele on jäänud aega väheks. Abikaasa on viimased 15 aastat olnud kolleeg, kes tegeleb kõige sellega, mida Indrek Klammer ise ei jõua teha – personaliküsimustega ja lepingutega. Klammeritel on kolm last – vanem tütar õpib arstiks, noorem tütar inglise keelt, poeg käib gümnaasiumi 11. klassis.

Argipäev on huvitavalt argine

Indrek Klammer on poole päevast kontoris paikne ja teise poole veedab oma valdusi üle vaadates, seal on alati, mida arutada ja millele mõelda. “Nüüd saan juba toetuda oma juhtide meeskonnale, tööprotsessi ei pea enam otseselt sekkuma. Kui midagi tahan öelda, siis otseste juhtide kaudu. Ehk olen püüdnud mitte üle juhtida, aga märku annan endast ikka ja infot on ju igapäevaselt vaja vahetada. Minu tööks on strateegilised otsused, ehitused, laiendused, tehnika,” rääkis Klammer oma juhtimismeetoditest. Ta kinnitas, et hommikuti soovib alati tööle minna. Klammer usub, et on jõudnud stabiilsesse seisu, kus suuremad raskused on ületatud. Ainsana häirib teda mulje, nagu oleks Euroopa Liidus erinevad nõuded välja mõeldud vaid Eesti põllumeestele. Samuti hakkab ametnike kokkupuute puudumine põllumajandusliku tootmisega kohati ettevõtlust segama, nentis Klammer.

Klammeri ettevõtted on taotlenud edukalt ELi toetusi.Samas on tal ka kogemus PRIAga kohtuskäigust, mis lõppes õnneks positiivselt. Kuid Klammer on arvamusel, et põllumajandusmasinate ostu ei peaks toetama. “Näiteks suurtootjad, kes ei kvalifitseeru mikroettevõtjate alla, ei saa toetuste abil tehnikat osta, aga väikeettevõtja saab osta suure ja kalli masina. Samas ta seda tegelikult ei vaja ning ta ei tea ka, millised on suure tehnika ülalpidamiskulud. Mina pooldan investeeringute, ehituse ja seadmete ostu ning maaparanduse toetamist. Ebaefektiivsust ei peaks aga toetama,” leiab Klammer.

Kuigi põllumajanduslik ettevõtlus on üks tootlikumaid, on jäänud kõlama, et raha on vähe ja põllumehed on pidevalt hädas – halb ilm, halb saak, haigused. Põllumehe maine kipub olema madal. “Nii ta on, põllumajanduse maine vajab kindlasti parandamist. Olen Eesti Suurpõllumeeste Klubi juures tegev ja meie klubi eesmärk on põllumeeste maine parandamine. Selle nimel me ka aktiivselt tegutseme,” märkis Klammer.

Põllumajanduse kehv kuvand on tema sõnul pärit nõukogude aja lõpust. Toonased majandid lagunesid ja inimesed kaotasid töökohad. Nüüd on aga põllumajandus majandusharu nagu iga teinegi ja selles vallas aktiivselt tegutsedes on võimalik olla edukas. Edulugusid ja häid tegijaid on meil tegelikult palju, leidis Klammer. “Vahepeal on põlvkond noori vahele jäänud, nüüd oleks vaja jälle noored põllumajandusse tõmmata. Neile on praktikat vaja, ei saa ju olla nii, et agronoomi hariduse omandanu ei ole kordagi põllul käinud,” nentis Klammer.

Häid töötajaid leiab Klammer praktikakohtade pakkumisega. Samuti on noortele töötajatele oluline elamispind, Klammer on selle jaoks külas korda teinud viis korterit. “Töölisi leida ei ole maal kindlasti kerge. Noored mehed on praktikale tulnud ja hiljem siia jäänud, hea tehnika on see, mis neid huvitab. Ka veterinaariatudengid on meil praktikal käinud. Maal on vahemaad suured, praegused juhid on kõik veidi eemalt pärit ja tee tööle on pikk,” toob Klammer välja olulised nüansid personali leidmisel.

“Inimesi tuleb igati motiveerida. Need ei pea olema suured asjad, aga jaanipäev ja jõulupidu on meie ettevõttes alati olnud. Igal aastal on traditsiooniks ka meie ettevõtte aasta video vaatamine. Õppereisid nii juhtidele kui ka tehnikaga tegelevatele töötajatele ja erinevate tehaste külastamine on personalile kindlasti palju juurde andnud. Ka meie oma põldudel on õppepäevi korraldatud,” loetles Klammer töötajate motivatsiooni tõstvaid ettevõtmisi. Praegu käib Viru-Jaagupi vana postimaja renoveerimine, Klammer plaanib sinna rajada külalistemaja ja kooskäimiskoha oma töötajatele ja külarahvale.

Üldiselt on aga Klammer tulevikust rääkides napisõnaline. “Möödunud aasta oli meile hea. Väiksed kaod olid ilmaga seotud, aga kokkuvõtvalt võib öelda, et oli hea aasta,” oli ta rahul. Möödunud aasta oli nii hea, et sai ka ehitada uue poegimissigala ja renoveerida lauda. Sel aastal on plaan laiendada seakasvatuse poolt ja lihatööstust. “Jätkame põllul efektiivsemat tootmist ja plaanis on osta uus suurem kombain. Pankadega on meil olnud hea koostöö – meie tegevus on alguse saanud ikka tänu laenudele-liisingutele, aga samas tuleb mõelda, kuidas kohustusi vähendada,” märkis Klammer.

Mis on mis

Voore Grupil on 2500 hektarit haritavat maad, umbes 1000 hektarit renditakse, koos metsaga on maad 4000 ha.

Ettevõtted, mida Indrek Klammer juhib:

Voore farm – tegeleb teravilja ja rapsi kasvatamise ja rohusööda tootmisega, käive 2,6 miljonit eurot, kasum 0,53 miljonit eurot;Voore mõis – tegeleb piima tootmisega, lüpsilehmi 700, käive 1,8 miljonit eurot, kasum 0,19 miljonit eurot;Kupna mõis – tegeleb seakasvatusega, käive 0,65 miljonit eurot, kasum 0,01 miljonit eurot;Küti mõis – tegeleb mahetootmisega, lihaveiseid 80, käive 0,11 miljonit eurot, kasum 0,085 miljonit eurot;Kulina mõis – omab tapamaja ja lihatööstust;Raja talu – põhitegevus on seotud metsandusega.

Põllumajanduse aasta tippjuhi alluvuses töötab 48 inimest.

Kes on kes - Indrek Klammer

kuulub MTÜ Viru-Jaagupi Maaparandusühistu juhatussekuulub Kevili Põllumajandusühistussekuulub Eesti Sealihatootjate Mittetulundusühingu juhatusseon Eesti Suurpõllumeeste Klubi asutaja- ja juhatuse liigeon olnud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukoguson olnud tegev Viru-Jaakobi koguduse juhatuseson Vinni vallavolikogu liige aastast 1996 ja tegeleb aktiivselt kohaliku kogukonnagahobideks on põllumajanduse ja mõisate ajalugu, talisuplus (seda harrastab koos kolleegidega), tervisesport.

Kommentaar -  Hea motivaator

Tiina Klammer, abikaasa

Indrek on mees, kes läheb läbi halli kivi. Samas on ta äärmiselt hea diplomaat, saab inimestega väga hästi läbi. Olen oma abikaasaga 15 aastat koos töötanud ja meil on kõik sujunud kenasti. Indrek oskab oma töötajaid motiveerida, aegade jooksul on kujunenud väga tore kollektiiv, kus on oma ala profid.

Üks küsimus - Miks valisite Indrek Klammeri põllumajandussektori aasta tippjuhiks?

Meelis Annus, Swedbanki põllumajandussektori juht, põllumajandussektori aasta tippjuhi valimiskomisjoni esimees

Põllumajandussektori tippjuhi tunnustamisega soovime rõhutada juhtimiskompetentside olulisust ning jagada jätkusuutliku, keskkonnast ja kogukonnast hooliva juhtimise praktikat sektoris. Valikul lähtus komisjon järgnevatest põhimõtetest: põllumajandussektori tippjuht suudab juhtida ettevõtet nii, et see on kasulik nii ettevõtte töötajatele kui ka omanikele. Tema tegevus aitab kaasa kohaliku kogukonna arengule ja annab lisaväärtust Eesti majandusele tervikuna. Tippjuhti tunnustavad tööandjana nii konkurendid, töötajad kui ka põllumajandussektor tervikuna. Ta on juhiomadustelt visionäär ja teenäitaja, ta on tulemuslik ja efektiivne. Ta väärtustab ja motiveerib töötajaid ning on innovatiivse hoiakuga. Ta on aktiivse ja positiivse ellusuhtumisega inimene.

Indrek Klammeriga seotud ettevõtted annavad tööd ligi 40 kohalikule inimesele, töötasud on üle Eesti keskmise ja neilt on tasutud ka maksud. Erinevate tootmisüksuste juhtimine toimub valdkonnajuhtide kaudu ja selline juhtimissüsteem toimib. Ettevõtete tootmisnäitajad on üle Eesti keskmiste ja investeeritud on nüüdisaegsesse tehnikasse. Julgelt on võetud kasutusele uut tehnikat, millega ollakse teenäitajaks.

Komisjoni arvates vastab Indrek Klammer kõigiti põllumajandussektori aasta tippjuhi valikukriteeriumidele ja väärib tunnustamist. Loomulikult on Eestis tugevaid põllumajandussektoris tegutsevaid tippjuhte rohkem – neid on plaanis järgnevatel aastatel tunnustada. Soovime kindlasti muuta põllumajandussektori tippjuhi valimise traditsiooniks.