Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 24. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud jahiseaduse eelnõu (351 SE) teine lugemine.

Eelnõu sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise korra, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, mille poolt hääletas 32 ja vastu 42 Riigikogu liiget. Kuna katkestamisettepanek ei leidnud Riigikogu toetust, suunati eelnõu kolmandale lugemisele ja seega ka lõpphääletusele. Kolmas lugemine toimub homme, 25.04.

Jahimeeste Mõttekoda tõi välja oma avalikus pöördumises, et Keskkonnaministeerium on otseselt loobunud ja ignoreerib kehtiva Jahiseadusega ettenähtud kohustuste täitmist.

Jahimeeste Mõttekoda annab teada, et:

Keskkonnaministeerium on oma tegevustega rikkunud kehtiva jahiseaduse nõudeid ja jätnud 64 jahipiirkonda sihilikult ilma jahiõigusest. Samuti pole mitme aasta jooksul suudetud kokku panna Eesti maaelu käsitleva, enamusele vastuvõetava regulatsiooniga jahiseaduse eelnõud.RMK riigi esindajana on ületanud oma põhimääruses toodud õigusi ja korraldab Eesti ühiskonna rahvusliku rikkuse - ulukite, kui peremehetu vara müügi oksjoneid, seda jahiõiguse müügi nime all.  RMK põhimääruse § 9 ja § 10 ei anna RMKle mingeid õigusi peremehetu vara oksjonitel müügiks.Jahiseaduse eelnõu seletuskirja on lisatud RMK oksjonitulemuste analüüs. Sellise tegevuse läbi suunatakse teadlikult ja tahtlikult ühiskonda. Nimetatud seletuskirja osa, kui seadust lahti seletava dokumendi sisu on vastuolus Põhiseaduse § 12. -gaKehtivate seadustega ette nähtud kohustuste ja korralduste täitmata jätmisega ning ignoreerimisega peaks kaasnema vastutus seadustega ette nähtud korras ja ulatuses kõigile Eesti Vabariigis tegutsevatele isikutele ja ka ametiasutustele.

Kahjuks ei õnnestunud pollumajandus.ee saidil saada kommentaare ei Keskkonnaministeeriumilt ega RMKlt antud pöördumisele.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts kommenteeris Jahimeeste Mõttekoja pöördumist järgmiselt: "Eesti Jahimeeste Selts jagab olemuslikult Jahimeeste Mõttekoja muret Eesti jahinduse tuleviku ja riskide osas, mis kaasuks jahiseaduse eelnõu heakskiitmisega hetkel Riigikogu menetluses oleval kujul. Samas teeme jätkuvalt kõik endast oleneva leidmaks kompromisse, mis kaitsevad jahimeeste huve menetluse käigus Riigikogus ja hilisemal rakendusaktide kehtestamisel. Kindlasti konflikti eskaleerumine maaomanike, riigi ja jahimeeste vahel ei aita Eesti jahinduse arengule kaasa:"