Kuidas hinnatakse projektitoetuste taotlusi?

Taotluse PRIAle esitamine ei taga veel, et soovitud toetus saadakse. Loe, kuidas investeeringuprojektide rahastamise taotlusi enne toetuse määramist analüüsitakse ja hinnatakse.

Investeeringutoetuse soovija esitab taotluse konkreetse projekti rahastamiseks kindla summa saamiseks. Kui toetuse-soovide summa ületab taotlusvooru eelarve, siis ei jagata raha ära põhimõttel kõigile natuke. Igale projektile antavate hindepunktide põhjal koostatakse projektide paremusjärjestus ning eelarve ulatuses määratakse toetused „tugevamatele“ projektidele.

Kust tulevad hindepunktid?

Maaelu arengukava (MAK) ja Euroopa Kalandusfondi (EKF) 2007-2013 investeeringumeetmete määrustes on sätestatud, mitu punkti taotlus mingi kriteeriumi täitmise eest saada võib. Hindamiskriteeriumid loovad eelise taotlustele, mis kõige paremini täidavad MAKi ja EKFi kui pikemaajaliste programmdokumentide ning  ka konkreetse meetme eesmärke.

Näiteks on Eestis iga alla 35-aastase põllumajandustootja kohta neli üle 65-aastast – põllumajandussektor vananeb. Selle pidurdamiseks on mitme investeeringumeetme hindamiskriteeriumides lisapunktid taotlejale, kel vanust alla 40 eluaasta. Soositud on keskkonnasäästlik tootmine – mitme meetme puhul saavad hindamisel lisapunkte mahetootjad või mahetootmisse investeerijad.

Osa hindamiskriteeriume on n-ö objektiivsed, mille puhul saab anda kindla arvu punkte. Lisaks hinnatakse mitmes meetmes projektide sisulisi väärtusi: äriplaani realistlikkust, investeeringu innovaatilisust ja jätkusuutlikkust, projekti keskkonnasäästlikkust, ühiskondliku ja sotsiaalmajandusliku lisandväärtuse loomist, taotleja pädevust  jmt. Sellistele kaudsemalt mõõdetavatele näitajatele hinnangu andmisel kasutatakse hindamiskomisjone, kuhu kuuluvad projekte puudutavate valdkondade asjatundjad. See osa hindamisest on subjektiivsem.

Hindamiskomisjone on erinevaid

Hindamiskomisjone (HK) rakendatakse siis, kui meetme määrus seda hindamisel nõuab.

Koolitus- ja teavitustegevuse (MAK meede 1.1) taotlusi üleriigiliste või mitut maakonda hõlmavate ettevõtmiste rahastamiseks hindab põllumajandusministri moodustatud komisjon. Ühe maakonna puhul moodustab analoogse HK maavanem. Ministri kokkukutsutud metsanduse ja majanduse eriala esindajaist HK hindab osaliselt ka MAK meetme 1.5.2 (metsandussaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus) taotlusi.

PRIA kokkukutsutud hindamiskomisjonid hindavad näiteks MAK meetme 1.2 (nn noortaluniku toetus) taotlusi, meetme 3.1 (maapiirkondade mitmekesistamise investeeringutoetus) suurprojekte. Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö (meede 1.7.1) projektitaotlustele annavad hindepunkte eksperdid.

On meetmeid, kus projektide vajalikkust ja otstarbekust kohalike inimeste ja piirkonna arengu jaoks oskavad eelkõige hinnata kohalikud ise. Nii andsid külade arengu meetme (MAK  3.2) taotlusprojektidele hindepunktid ja koostasid paremusjärjestuse maavanemate kokkukutsutud komisjonid igale maakonnale eraldatud eelarve piires.

Külameetme taotlusvoorud on juba minevik, aga projektide esmane heakskiitmine toimub kohapeal ka LEADER-meetme puhul. Eesti 26 LEADER-tegevusgruppi ning 8 EKF säästva arengu tegevusgruppi korraldavad kohapeal nii projektitaotluste vastuvõtu kui ka hindamise, koostavad pingerea ja kinnitavad heakskiidu saanud projektid. Hindajateks on tegevusgrupi moodustatud töörühmad.

Kui subjektiivne on hindamine?

„Hindamise idee ongi ju vastava valdkonna või huvigrupi inimeste subjektiivsete arvamuste summana sõeluda välja paremad taotlused olukorras, kus objektiivseid kriteeriumeid pole võimalik kasutada,“ tõdeb PRIA nõunik Rando Undrus.

„Subjektiivsete arvamuste süsteemsuse tagamiseks on igal hindamiskomisjonil oma hindamiskriteeriumid, tagamaks arvamuste kujunemise ühetaolisus. Hindamissüsteem aitab muuta erinevad subjektiivsed arvamused objektiivselt võrreldavaks ja arvamuste summa seeläbi jälgitavaks.“

Hindamiskomisjoni tööd kirjeldame meetme 1.2 näitel. Noortaluniku toetuse taotluste HK kokkukutsumiseks tegi PRIA ettepaneku mitmele organisatsioonile ja asutusele, paludes delegeerida komisjoni liikmeks esindaja, kel puudub hindamisel huvide konflikt. HK-sse kuuluvad Talupidajate Keskliidu ja Põllumeeste Keskliidu, MTÜ Noortalunikud, Maamajanduse infokeskuse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Põllumajandusministeeriumi esindajad. HK koosseis ja töökord kinnitati PRIA peadirektori käskkirjaga.

Praegu kehtivas määruses jagunevad hindamiskriteeriumid kahte ossa ning määrus sätestab, millele annab hindepunktid komisjon, millele PRIA. HK liikmete vahel jagab PRIA taotlused laiali ning iga HK liige annab projektidele hindepunktid individuaalselt. . Kõik saadavad täidetud hindelehed PRIAsse, kus toimub seejärel HK istung. Kui mõnele projektile on antud hindeid mõlemast äärmusest, siis arutatakse „kääride“ põhjusi ning projekti uuesti vaagides mõni hindaja vahel muudab enda antud punkte. Skoor saab kokku hindajate antud punktidest.

Paremusjärjestuse koostab  PRIA, arvutades välja iga projekti puhul kõigi hinnatud kriteeriumide keskmised punktid ja liites PRIA antud punktid. Hindepunktid ja määratud toetuste andmed avalikustatakse PRIA kodulehel.

Hindamine toob vaidlusi

Populaarsete meetmete eelarve ammendumise tõttu on toetusest ilmajääjaid üksjagu. Kui abikõlblik projekt rahastamisotsust ei pälvi, siis uurivad taotlejad, kuidas taotlus punkte sai.

PRIAsse saabunud vaiete statistika näitab, et hindamise tulemusi vaidlustatakse sageli.  Näiteks tänavu on laekunud 47 vaiet seoses meetmega 3.1 (maapiirkondade majanduse mitmekesistamine), neist 20 juhul vaidlustatakse hindamise tulemusi. Palju on hindamise kohta vaideid olnud ka noortaluniku toetusest ilmajääjatelt.

PRIA juriidilise osakonna juhataja Veiko Bergmanni sõnul on hinde-vaiete sisu väga erinev. „Vahel taotleja lihtsalt väidab, et pole hindamise tulemusega nõus. Kui pole põhjendusi, millise kriteeriumi osas on hindamine ebaõiglane ning ei esitata täiendavaid andmeid, siis pole millegi üle arutleda,“ ütleb Bergmann.

Osa kliente esitab alles vaides oma projekti kohta sellise info, mida teades võinuks taotlus saada  kõrgemad punktid. Mõnigi PRIA poolt rahuldamata jäetud vaie jõuab edasi kohtusse.

Kui vaide või kaebuse sisuks on kliendi subjektiivne arvamus, et hindmaiskomisjoni otsus tema suhtes ei ole õiglane, siis kahjuks reeglina selline vaie või kaebus rahuldamist ei leia, kui pole tuvastatud olulisi rikkumisi hindamise korralduses.

4.aprillil langetas Riigikohtu halduskolleegium otsuse, milles tõdeb, et hindamiskomisjoni liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum ja isegi kohtuliku kontrolli võimalus hindamise põhjendatuse üle on piiratud. „Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi,“ seisab otsuses. Kolleegiumi hinnangul ei esitanud hindamise vaidlustaja sisulisi argumente, mis viitaksid ilmselgele veale hindamiskomisjoni töös –kohus jättiski kaebuse rahuldamata ning hindamisotsus jäi jõusse.

„Projektide hindamine saab olla  seda õiglasem ja täpsem, mida paremini ja selgemalt on taotluses andmed esitatud. PRIA soovitus on taotluste sisu väga hoolikalt läbi mõelda ja vormistada nii, et hindajad kõik vajaliku info kätte saaksid,“ kinnitab Veiko Bergmann.

 

 

Osale arutelus

  • Maris Sarv-Kaasik

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised