Hea käbiaasta taastas Eesti metsaseemnevaru

Kriitilise piirini vähenenud Eesti kuuseseemnete varu sai tänu heale käbiaastale täiendust, millest jätkub riigimetsa uuendamiseks järgmisel 10-12 aastal. Novembrist märtsini kestnud käbikorjamise hooaja jooksul ostis RMK valdavalt eraisikutelt 470 000 liitrit käbisid, millest saadakse 4500 kg kuuseseemet.

Tänavune käbikandvus oli iseäranis hea Põhja-Eestis, enam-vähem Kesk- ja Edela-Eestis ning kehv Lõuna-Eestis. Valdav osa käbidest tuli Viru-, Harju- ja Järvamaalt ning põhiliselt varusid seda eraisikud riigimetsa lankidelt. Suurimate käbikorjajate saak ulatus 15 000-18 000 liitrini, keskmiselt toodi korraga 400-500 liitrit käbisid. RMK maksis käbide eest 70 senti liitrist, kokku teenisid eraisikud seeläbi üle 300 000 euro.

 „RMK ülesandeks on tagada riigile piisav metsaseemnete olemasolu,“ sõnas RMK taimla- ja seemnemajanduse osakonna juht Esko Krinal ja lisas, et juhul, kui Eesti kuuskedel tänavu käbiaastat tulnud poleks, oleks RMK pidanud seemet ostma meil kasutada lubatud piirkondadest. “Nendeks on Läti, Leedu, Valgevene ja Venemaalt Pihkva ja Novgorodi oblast, ent kindlasti on kohapealt korjatud seeme Eesti metsa järelkasvuks parim,” ütles Krinal. Kogutud metsaseemneid kasutatakse metsakülvideks ja metsataimede kasvatamiseks.

Kuuse käbikandvust mõjutab kuuse õitsemise intensiivsus ja ilmastik õitsemise ja eelneval aastal õiepungade moodustamise ajal, lisaks võivad saagikust kahjustada kevadised hiliskülmad, tolmlemist takistavad õitsemisaegsed vihmasajud, seen- ja putukkahjurid jne. Viimane suurepärane käbiaasta oli 2001. aastal, tänavuse aastaga sarnane aga 2007. aastal.

Tavaliselt kogutakse käbisid lageraie käigus, mõnikord ka vahekasutusraiete käigus mahavõetud puudelt. Seemnevarumiseks sobiv okaspuumets peab olema vähemalt 50-aastane, korjatav käbi vaigujooksuta, putuka- ja seenkahjustusteta.

Käbidest saadakse seemned kätte nii, et käbid pannakse kuivatisse, kus neid hoitakse seni, kuni seemnesoomused avanevad. Siis raputatakse seemned käbidest välja, eraldatakse seemnetiivad, puhastatakse ja sorteeritakse erinevate masinatega. Seemned pannakse hoiule külmkambritesse.

Kokku on Eesti seemnevaru hetkeseisuga 7700 kg. Männi seemet on olemas kolme aasta varu ehk 2500 kg ning kuna mänd kannab käbisid peaaegu igal aastal, ei ole selle varumisega probleeme. Lisaks on Eesti seemnevarus 180 kg arukase seemet ja 31 kg muid seemneid.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Uudised