Erametsaliit: uue jahiseaduse alusetud hirmud

Eesti Erametsaliidu teatel on hirmud seoses uue jahiseaduse jõustumisega alusetud.

Erametsaliit peab jahiseaduse jõustumist 1. juunist väga oluliseks, sest see viib maaomanike ning jahimeeste suhted lepingulisele alusele ning loob seega eeldused aastaid kestnud vastasseisu lõpetamiseks.

Liit leiab, et ehkki ka uus, valuliste kompromisside tulemusena sündinud seadus arvestab pigem jahimeeste kui maaomanike huve, on see oma põhimõtteliste muudatustega siiski samm edasi õiglasema jahikorralduse suunas.

"Euroopalikus riigis toimub eraomandi kasutamine ikka kahepoolsete üksteist austavate lepingutega. Nii on ka uue seaduse kohaselt jahipidamise eelduseks lepingulised suhted maaomanike ja jahimeeste vahel," ütles metsaseltsi ekspresident Heiki Hepner, kes on ka ise jahimees ja metsaomanik.

"Maaomanikud ei oota enamat kui vähegi võrdsemat kohtlemist ja nõukogudeaegsest ideoloogiast  loobumist meie seadusloomes," lisas ta erametsaliidu pressiteate vahendusel.

Nendes jahipiirkondades, kus kokkulepped on juba varasemalt korrektselt sõlmitud, ei kaasne uue seaduse rakendamisel olulisi muudatusi, kehtima jäävad ka jahipiirkonna kasutusõiguse load. Küll aga annab uue seaduse jõustumine 1. juunil suurema kindlustunde neile rendijahipiirkondade kasutajatele, kelle jahipiirkonna kasutusluba oleks peatselt lõppenud.

Jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine on uue seaduse kohaselt võimalik, kuid maaomanike jaoks enam kui keeruline. Nimelt on jahipiirkonna kasutajal vaja vaid lepingut ühe maaomanikuga, et saada riigilt jahipiirkonna kasutusluba, kuid jahipiirkonna kasutaja väljavahetamiseks peavad ühisavalduse tegema maaomanikud, kellele kuulub vähemalt 51% jahipiirkonnas asuvatest kinnisasjadest ja vähemalt 51% jahimaa pindalast.

Erametsaliit ei pea põhjendatuks väiteid, et jahipidamine muutub oluliselt kallimaks. Jahipidamisõiguse tasu väheneb. Ulukikahjude puhul paneb uus seadus jahimeestele osalise vastutuse kohustuse, kuid jahipiirkondade kasutajate poolne kompensatsioon jääb alla 10% tegelikust kahjustuste ulatusest, 90% katavad põllumehed ja metsakasvatajad.

Erametsaliidu juhatuse esimehe Aira Tossi sõnul pole maaomaniku esimeseks eelistuseks mitte hüvitise saamine, vaid kokkuleppe sõlmimine ulukikahjude ennetamiseks seal, kus need kõige tõenäolisemalt võiksid tekkida – metsanoorendikud, värsked põllumajanduskultuurid.

Arvestades seda, et paljud jahimehed on ka ise maaomanikud, on erametsaliit veendunud, et just läbirääkimiste tulemusena sünnivad jahipidamiseks mõistlikud tingimused.

"Oleme täiesti veendunud, et kohaliku kogukonna kaasanud jahiseltsidel jahipidamise kulud ei suurene. Samuti ei ole ohtu, et uue jahiseaduse valguses langeksid sõraliste populatsioonid sellisele tasemele, kus saaksime rääkida rahvusliku rikkuse hävitamisest," ütles erametsaliidu juhatuse liige Taavi Ehrpais.

Erametsaliit kutsub maaomanikke ja jahimehi koostööle ning on kindel, et loodavates maakondlikes jahindusnõukogudes leitakse ühiselt parimad lahendused.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised