Kiireim metsagasell haldab metsa Tallinnast

Kõige kiiremini areneva metsaettevõtte Tornator Eesti OÜ kontor asub Tallinnas. Traktorimürina või langevate puudega pole siin midagi pistmist.

Ettevõtte kontoris seinal on kaart, mis on täis tikitud punaseid mummusid. Iga mummu tähendab kinnistut, mida ettevõte haldab. Kokku on haldamisel ligikaudu 20 000 hektarit ehk 1700 katastriüksust metsamaad.

Just viimastel aastatel on firma jõudsalt kasvanud ja soetanud juurde tuhandeid hektareid metsakinnistuid. Ettevõtte juhataja Riido Rosin sõnab, et veel viis aastat tagasi oli nende haldamisel vaid 1000 hektarit metsa.

Tornator Eesti omanikud asuvad Soomes ja Soome firma on selles vallas tegutsenud juba kümme aastat, Eesti tütar 2007. aastast. Tegevusala on metsamaade haldamine ja raieõigu¬se müük. Rosin ütleb, et erametsahaldajatest on ettevõte Eestis suuruselt ehk kolme esimese hulgas.

Sellest firmast ei leia ühtegi traktori- või autojuhti. Töötajaid on viis ja kõik nad teevad tööd Tallinna kontoris. Rosina sõnul ostab ettevõte kõik tööd sisse, sealhulgas Eesti eri piirkondade haldamise. “Meie eripära on, et kinnistute eest vastutavad lepingulised alltöövõtjad, keda on üheksa,” sõnab ta. “Valdavalt on need ühemehefirmad.”

“Meie ütleme, kui palju on võimalik raie¬õigust müüa ja metsa istutada, nemad organiseerivad tööd ning meie maksame selle organiseerimise eest. Meil on algusest peale selline töökorraldus olnud,” selgitab Rosin.

Koostööpartnerite leidmine käib samamoodi nagu töötajate värbamine – ikka tutvuste ja kogemuste kaudu. Aastate jooksul on vahetunud vaid üks alltöövõtja.

Bioloogiliste varade ümberhindamine suurendas kasumit

2011. aasta kohta ütleb Riido Rosin, et see oli üsna tavaline ning et hea tulemuse taga oli bioloogiliste varade ümberhindamine.

Ka käive kasvas mühinal, lausa kaks korda. Selle taga oli asjaolu, et osteti juurde palju kinnistuid. “Aasta pärast oleme tõenäoliselt jälle edetabelis, kuid eks see sõltub ka sellest, kuidas läheb teistel,” räägib Rosin.

Ettevõtte Balti riikide juht Matti Kuusisto lisab, et firmal on suured pikaajalised plaanid ning tegutsetakse kauget perspektiivi arvestades.

Kui tihti peaks metsaomanik oma metsas käima?

“Mina oma metsas käiks kindlasti korra aastas, näiteks kevadel vaataks üle,” märgib metsandusharidusega Rosin. “Kevadel paistab hästi välja, mis seisus asjad on.”

Tema sõnul juurutavad nad mõtet, et omaniku silm peaks ikkagi peal olema. “Alati, kui kuskil kohal käime, paneme oma andmebaasi märke, millal tuleks järgmine kord asi üle vaadata,” lisab ettevõtte juhataja.

Samas möönab ta, et tuhandete erametsaomanike hulgas on küll ja küll neid, kes oma metsast suurt ei hooli. “Eks need, kes elavad oma metsa juures, hoolivad rohkem. Sama tendentsi võib täheldada Soomes – kes on metsa saanud pärimise teel, sellel pole oma metsaga erilist kontakti,” nendib Rosin.

Metsas toimetab üle 500 masina

Eelmisel kevadel koostatud hinnangu järgi töötab Eesti metsades umbes 250 langetus- ja 300–350 kokkuveo-traktorit. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Ott Otsmanni sõnul on ligi 60% metsavarumisettevõtetest väiksed firmad, kellel on 1–3 langetustraktorit.

Tihti on neis ettevõtetes tegemist liisitud masinatega, kuid liisingumaksed muutuvad koormavaks, kui töö maht väheneb.

“Võtmeküsimus on seega, kui hästi suudetakse muutuvas olukorras toime tulla ja areneda ning kui head on koostööpartnerid,” ütleb Otsmann. “Müts maha nende ettevõtete ees, kes raieteenuste osutamise turul pidevalt edukad on.”

Miniatuursed tehased. Langetustraktorit võib nimetada väikseks kõrgtehnoloogiliseks tehaseks, mis metsa sõidab ja küpsest metsast vajaliku sortimendi valmis töötleb. Tehast juhib ja tööd teeb üks inimene ning seega on masinajuhtide oskustel, kvalifikatsioonil ja koolitusel äärmiselt oluline roll. Ettevõtete jaoks on head langetus- ja kokkuveo¬traktorite juhid kuldaväärt kapital, kellesse tasub panustada, sest nendest sõltub suuresti töö edukus.

Väike, kuid oluline osa suurest pildist. Otsmann ütleb, et metsavarumisvaldkond on tähtis osa kogu metsa- ja puidusektori väärtusahelast. “Kui see toimib hästi, tuleb metsast tööstusesse õige mõõduga, õiges koguses ja õigeks ajaks materjali. Samas on tegemist valdkonnaga, mis sõltub palju sellest, milline on lankide pakkumine ja puidunõudlus. Märkimisväärset rolli mängib ka ilmastik,” räägib ta. “Need ettevõtted, kes on spetsialiseerunud raieteenuste pakkumisele, peavad toime tulema üsna keerukas olukorras – nende tegevus hõlmab suhteliselt väikest lõiku kogu väärtusahelast,” lisab ta.

Turu muutused mõjuvad seega kiiresti ja otseselt

Kui metsaomanik puitu turule ei too või puidunõudlus mingis sektoris väheneb, tuleb metsavarumisettevõttel kukalt kratsida ja lahendada ülikiirelt mitme muutujaga võrrand, kuidas tööd kindlustada.

Kolm masujärgset aastat on metsakasutusmahud suurenenud ning seega on saadud toimetada kasvava turu tingimustes. See on taganud stabiilsema töö ning ettevõtete arengu. Vahetult pärast masu seisneski probleem eelkõige selles, et varasemate raiemahtude vähenemise tõttu kokku tõmmatud raietehnikamahud ei võimaldanud kasvaval turul kiiresti suurenevale nõudlusele reageerida. Samas järgnesid hiljem nii hooajalised, paberipuunõudluse kui ka energiapuidukasutuse kõikumised.

Igasugune järsk langus ka üldise keskmise kasvu foonil tõi kaasa töö vähenemise. Samal ajal alustati uusi investeeringuid tootmismahu laiendamisse tööstustes ja taaskäivitati seisvaid tehaseid.

Uute investeeringute baasil toimuv nõudluse suurenemine ümarmaterjali järele on meelepärane ka raieettevõtetele, pakkudes neile võimalusi lisatööks.

Metsagasellide hulgas ühepäevaliblikaid ei kohta

Metsagasellide seas on hulk firmasid, kelle asutamisaeg jääb kümne või enama aasta taha. Jutust, nagu oleks metsaäri midagi hämarat, ei taha need ettevõtjad kuuldagi. “Pettuse peal on väljas lühiajalised tegijad,” ütleb Eremka OÜ juhatuse liige Runo Ruubel.

Ruubeli juhitud firma leiab metsagasellide hulgast kolmandalt kohalt. Firma nimi tekitab elevust, kuid siin pole midagi pistmist Riigimetsa Majandamise Keskusega ehk lühendatult RMKga. Eremka OÜ haldab metsakinnistuid ning on osa metsaettevõtete “kimbust”, kuhu kuulub veel metsa ülestöötamisega tegelev Karo Mets ja metsatranspordiga tegelev Karo Trans.

Runo Ruubel ütleb, et nimi valiti ettevõttele meelega intrigeeriv ning sellega on tegelikult ka segadust olnud. “Näiteks kui maksuametisse end käibemaksukohustuslaseks registreerima läksime, siis seal oldi hämmeldunud, kas RMK polegi veel siis käibemaksukohustuslane,” räägib Ruubel. “Üks inimene aga isegi loobus tehingust, kui avastas, et me polegi riik, vaid eraettevõte.“

Ettevõte loodi kümmekond aastat tagasi pärast Sylvesteri müüki Stora Ensole. “Meie oleme Sylvesteri väikeomanike pundist, tegelesime lihtsalt edasi sellega, mida hästi oskame,” ütleb Ruubel. Ta lisab, et tegemist pole mitte lihtsalt puusaagimise firmaga, vaid ettevõttesse on kogunenud metsakasvatuslikku oskusteavet.

Kuidas töötajaid leitakse?

“Meil on palju inimesi, kes on ise omanike ringist, kuid panustame ka äsja ülikooli lõpetanud noortesse poistesse,” räägib Ruubel. Ta tunnistab, et oskustöölistega, nagu langetus- ja kokkuveotraktorite ning autojuhid, on küll keeruline – neid pole tööturul eriti leida.

Riigi tegematajätmine toob kahju

Metsanduses on Ruubeli sõnul praegu keskmised ajad. Masu on olnud ikka päris hull ning hävingut oli üksjagu. Nüüdseks on haavad paranenud. Samas on konkurents tihe ja tegijaid palju. Ruubel viskab kivi ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kapsaaeda, kes ei mõista, et pooltühjade palgikoormatega ringi sõites jääb paratamatult keegi rahast ilma.“Kui selleks on metsaomanik, siis ta lihtsalt ei raiu oma metsa. Olukord, et saja-aastase puu metsast välja vedamine maksab sama palju kui tema raiumine, pole ju normaalne,” toob Ruubel näite.

Metsaäril on alati küljes olnud veidi hämara äri maik. Ruubel ütleb, et pole see valdkond sugugi mustem kui mõni teine ala, näiteks leivaäri.

“Kes on pettuse peal väljas, need on lühiajalised tegijad ja teisest haridusklassist. Haritud metsamehed seda küll ei tee, meil on oma ametiau,” kinnitab ta.

Metsatööl on olulised kogemused

11 aastat vana Perinor OÜ teeb kõikvõimalikke metsatöid. Ettevõtte juht Margo Lõhmus ütleb, et 2011. aasta oli ettevõttele laienemise aasta, kui tuli juurde suuri kinnistuid ja osteti metsatraktoreid. Tõsi, praeguseks on osa traktoreid taas müüdud.

Lõhmus räägib, et tööd metsas praegu jätkub, kuid eks selles mängi rolli ka kogemused ja tutvused. “Palki ostetakse, paberipuud ja küttepuud läheb vähem. Paberitööstused on kevadel alati puitu täis, küttepuuturg on madalseisus, sest Narva elektrijaam hakkepuitu enam ei kasuta,” selgitas Lõhmus.

Kas ettevõtet võib kohata ka järgmises gasellide ehk kiiresti kasvavate ettevõtete edetabelis? “See sõltub teistest ehk kui kiiresti nemad arenevad. Meie püüame ikka edukad olla,” ütleb Lõhmus.

Gasellide esikümnes on ka kolme kursusevenna 1997. aastal loodud metsaettevõte OÜ Artiston. Praeguseks on ligi 16 aastat tagasi loodud ettevõttest välja kasvanud terve firmade grupp, kus saavad tööd kümned inimesed. Ettevõtte asutasid Raul Vahter, Jaanus Lehtmets ja Margo Klaasimägi, kellest viimane on ka juhatuse esimees.

Artistoni tegevusvaldkonda kuuluvad metsa uuendamine, metsakultuuride ja noorendike hooldamine, metsa ülestöötamine, kasvava metsa raieõiguse võõrandamine. Samuti tegeldakse metsamaterjali vahendamise, metsa- ja põllumaakinnistute võõrandamise, metsa hindamise, maa mõõdistamise ja maareformiga seonduva korraldamisega.

Puudus kvalifitseeritud töötajatest

Artiston on Laekvere valla üks suuremaid tööandjaid. Ettevõttel on keeruline uusi¬ töötajaid leida, sest noored lähevad linna õppima ja sinna nad ka jäävad. Ning need, kes jäävad kohapeale, ei oska metsas midagi peale hakata. Artiston on läbi aegade hoidnud häid suhteid Luua Metsanduskooliga, kust võetakse õpilasi praktikale ning nii mõnigi neist on tööle jäänud. Selle kohta, kuidas ettevõte nii edukas on, ütleb Klaasimägi tagasihoidlikult, et üritatakse lihtsalt endast maksimaalne anda.

Tasub teada - 10 kiiremini arenevat metsaettevõtet:

  • Tornator Eesti OÜ
  • Taanimets OÜ, metsamajandus
  • Eremka OÜ, metsakinnistute haldamine
  • Skanest Holding OÜ, metsa väljavedu
  • Dammix Mets OÜ, metsa ülestöötamine
  • Fatval OÜ, metsamajandus
  • Artiston OÜ, metsa hooldus ja ülestöötamine
  • Mapomets OÜ, metsamaade ost-müük
  • Perinor OÜ
  • Strobus OÜ, metsamajandus ja metsavedu

Allikas: Gasellide edetabel

 

Osale arutelus

  • Kristina Traks

Põllumajandus.ee toetajad:

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised