Keskkonnahoidu ja toidutootmist ei saa vastandada

EPK ja EPKK hinnangul peaks uus maaelu arengukava panustama eelkõige Eesti toidutootmise jätkusuutlikkuse tagamisse.

Võrreldes vanade EL liikmesriikidega on Eesti põllumajandusmaa kasutamise intensiivsus madal ja põllumajandussektorist lähtuv koormus keskkonnale suhteliselt väike. Samas on tekkinud tootmise kaasajastamiseks 1990ndate aastate põllumajandussektori madalseisu tõttu suur investeerimisvajak. Seda mahajäämust pole suutnud katta ka ELga liitumise järel tunduvalt paranenud investeerimiskliima.

Maaelu arengukava 2007-2013 püsihindamise andmete kohaselt on selle aasta lõpuks toetusega uuendatud, rekonstrueeritud ja kõigi keskkonnanõuetega vastavusse viidud ligi 35% piimafarmidest, 21% noorkarjalautadest ja 15,3% vasikakohtadest. Kuid vanades loomakasvatushoonetes peetakse ikka veel ligi 40 000 piimalehma ja 85 000 noorlooma. Uuendamist vajab jätkuvalt suur hulk sigalaid. Just amortiseerunud laudad on keskkonnale suurimaks ohuks ja vajavad hädasti sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvaid investeeringuid, üksnes piimaveisefarmide ajakohastamiseks on vaja ca 200 miljonit eurot.

Keskkonnahoidlikkuse tagamiseks, sh pinna- ja põhjavee kaitsmiseks, on vaja investeerida sõnnikumajandusse. Kuigi viimastel aastatel on sõnnikumajanduse olukord oluliselt paranenud, on siiski jätkuvalt keskkonna kompleksloa kohustusega ettevõtetel nõuetele mittevastavaid sõnnikuhoidlaid kuni 25% sõnnikuhoidlate koguarvust, väiksematel veise, sea- ja linnukasvatajatel on mittevastavaid sõnnikuhoidlaid veelgi enam.

Praktiliselt täielikult on Eestis kasutamata põllumajandustootmise jääkidest taastuvenergia tootmise potentsiaal, kuid bioenergeetika majanduslik tasuvus sõltub suurel määral tõhusatest investeeringumeetmetest. Lisaks energiaallikate mitmekesistamisele annab põllumajandusjäätmete kasutamine bioenergia tootmiseks olulist keskkonnakasu.

Põllumajandustootmise investeeringute toetamiseks on uues arengukavas plaanitud kasutada vaid 160 miljonit eurot, mida on võrreldes käesoleva eelarveperioodiga 31 miljonit vähem. Sellega ei saa nõustuda, kuna lisaks loomakasvatushoonetele ja bioenergia projektidele tuleb selle raha eest rekonstrueerida ka vananenud teraviljakuivatid. Uusi ökonoomseid ja keskkonda säästvaid kuivateid on meil vaid veerand vajalikust. Põllumajandussektori jätkusuutlikkuse ja keskkonnasõbralikkuse suurendamiseks on parim viis toetada investeeringuid, mis kindlustavad ka maapiirkondades töökohti, suurendavad riigile vajalikku eksporti ja toovad riigikassase maksutulu.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda avaldas reedel rahulolematust, et põllumajandusministeerium on otsustanud uuel perioodil loobuda osade keskkonnameetmete rakendamisest. Keskkonnameetmete rahastamise vähendamise tingis aga valitsuskabineti otsus finantseerida NATURA metsa ja põllumaade toetusi maaelu arengukavast. Kabineti otsus eiras varasemat põllumajandusministri ja maaelu arengukava ettevalmistava juhtkomisjoni ettepanekut rahastada NATURA toestusi riigieelarvest. NATURA põllumajandusmaade toetuste summa uuel perioodil on 7 miljonit eurot ja metsamaade toestuste summa 28 miljonit eurot. 

EPK ja EPKK teevad valitsusele ettepaneku üle vaadata otsus rahastada NATURA toestusi maaelu arengukava vahenditest. Kui NATURA põllumaa rahastamine maaelu arengukavast on veel kuidagi arusaadav, siis NATURA metsamaa rahastamine peaks toimuma keskkonnaministeeriumi eelarve kaudu.

Euroopa Liidu nõuete kohaselt tuleb uue arengukava mahust keskkonnahoiule eraldada vähemalt 25%. Tänase seisuga kavatseb põllumajandusministeerium (pindala- ja loomade põhistesse) keskkonnameetmetesse suunata ligi 34% arengukava eelarvest. Maaelu arengukava 2014-2020 kogumahuks on kavandatud 936 miljonit eurot.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised