Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 24. mai 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Parima põllu- või metsakuivenduse kategoorias võitis Leetva maaparandusühistu maaparandusehitiste rekonstrueerimine Pärnumaal (MTÜ Leetva Maaparandusühistu), parima üksikrajatise tiitli pälvis Madise veehoidla ja niisutussüsteem Tartumaal (Hortiteh OÜ) ning parima keskkonna- või vesiehitise kategooria võitis Loduga settebassein Viruvere-Räsna II rekonstrueerimise koosseisus Jõgevamaal (MTÜ Viruvere-Räsna MPÜ).

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles konkursi võitjaid tunnustades, et töökorras maaparandussüsteemid annavad kindlustunde Eesti toidutootmisele ja metsamajandusele. „Umbes poolt Eesti maatulundusmaadest saab kasutada ainult siis, kui seal paiknevad maaparandussüsteemid on töökorras. Maaparandusega tegelemine on eluliselt vajalik ja annab kindlustunde meie põllumajandustootjaile ja kogu maaelule,“ rääkis minister Seeder.

Eesti on viimastel aastatel oma eelarvest panustanud riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude  korrashoiuks kokku 5634 kilomeetril ligi miljon eurot aastas. Uue maaelu arengukava eelarvest on aastatel 2014–2020 plaanis Seederi kinnitusel jätkata maaparandustegevuste toetamist nii põllu- kui metsamaadel kuni 55 miljoni euro ulatuses.

Konkursi korraldasid Eesti Maaparandajate Selts koostöös Põllumajandusministeeriumi, Põllumajandusameti ja Maamajanduse Infokeskusega.  Konkursil hinnati Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 meetme 1.8 "Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur" toetusega aastatel 2007-2012 korrastatud või ehitatud maaparandusrajatisi.