Autor: Ain Alvela • 12. juuni 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Piimatööstuse ainsa ekspordiartiklina ongi praegu arvestataval järjel juustud. Selles vallas tegutsevad Valio, EPiim, Estover Piimatööstus ja Saaremaa PT, väikestes kogustes ka Maag PT ning hulk väiketootjaid.

Kaubamärgi Piimameister Otto all oma tooteid turustava OÜ Estover Piimatööstus põhiline tegevusala on juustu ja ricotta-kohupiima valmistamine, mida tehakse ettevõtte hiljuti renoveeritud tootmisüksuses Tartumaal Rannu vallas. Seejuures on Estover PT valla suurim tööandja, sisuliselt hoiab ta elu sees ka naabruses paikneval Nõo asulal.

Nüüd on võetud suund saada peamiselt vaid juustutootjast laia profiiliga piimatoodete valmistajaks. Pikka aega vaieldi konkurendi E-Piimaga sõna “Põltsamaa” kasutamisõiguse üle, kuid lõpuks lepiti kokku, et Põltsamaa-nimeliste piimatoodete müümine lõpetatakse ning Estover koondab oma tooted kaubamärgi Piimameister Otto alla.

OÜ Estover Piimatööstus tegevjuht Hannes Prits märkis, et ettevõtte lähiaastate ambitsioon on hakata üha rohkem vallutama ka teiste piimatoodete turgu, mitte jääda suuresti vaid juustu ja kohupiima juurde.

Väliskapital voolab Eesti piimandusse

“Eesti piimanduses on viimastel aastatel tehtud täielik restart, investeeritakse palju ja üha enam siseneb meie piimandusse väliskapitali. Seda meelitab siia piimanduse hea tootlikkus,” iseloomustas Prits olukorda.

“Tööstuse jaoks on positiivne, et piimatootmine on koondunud valdavalt suurfarmidesse. Näiteks Leedus on nelja-viit lehma pidavad väiketalunikud ja piim ei jõua seal kombinaati. Sellepärast ongi neil piimatootmine kallim ja nad veavad sisse meie piima.”

Juustu kõrval on Estoveri tooteportfellis oluline osa võil, mida valmib 35–40 tonni kuus. Kui vahepeal langes või turg madalseisusu, siis nüüd on tänu levima hakanud retseptiturundusele võiga valmistatud toidud taas moes.

“Või läheb üha enam kaubaks. Näiteks Soomes sai see läinud aastal enne jõule poodidest sootuks otsa. Estover ja Tere panid siis koorma kokku ning läkitasid selle põhjanaabritele,” rääkis Prits. “Toitu peaks tutvustama kodumaisuse ja naturaalsuse kaudu, mitte pookima sellele külge mingeid kaheldava väärtusega omadusi. Turunduslikult on see tupiktee.”

Võileivajuust või juustulaadne toode?

Juustu puhul vaieldakse sageli selle üle, mida siis ikkagi juustu mõiste alla arvata – mõned peavad juustuks ka sulatatud ja kodujuustu, prantslaste arvates pole aga Eestis toodetud Atleet või Hiirte juust üldse mingi õige juust. Meie juustumeistrid ise nimetavad viimaseid võileivajuustudeks, kuigi vahepeal hakkas levima termin “juustulaadne toode”.

“Konkurents nii väikese turu pärast on meeletu ja seetõttu puudub tootjate vahel koostöö,” tunnistas Prits. “Kasv on Estoveri jaoks ülioluline. Selle saab saavutada vaid ekspordi toel, milleks aga on tarvis suurendada tootmismahtu ja laiendada sortimenti.”

Ta on seda meelt, et Eesti juustuturu liidripositsioon on Estoverile auküsimus. Praegu müüakse Eestis kuus 300, Venemaal 100–150 ja Soomes 40–50 tonni juustu.

Pritsi sõnul on need kasumlikkuselt erinevad turud, siseturg ja välisturg on justkui ühendatud anumad ja ettevõtte müügis ei saa vaadelda ainult eksporti. Nii ongi Estover PT Eesti siseturu juustuliider, Valio aga suurim juustu eksportija.

Kommentaar

Tasuvaim eksportida oma kaubamärgi all - Maido Solovjov, ASi Valio Eesti tegevdirektor

Kui keskenduksime vaid siseturule, siis on kuus suurt piimatööstust selgelt liiga palju, seda enam, et piimatoodete sisetarbimise maht on suhteliselt konstantne. Sellepärast ongi ekspordi kasvatamine oluline. Pealegi – milleks Eestimaal toodetud toorpiima niisama välja vedada, siinsele majandusele on palju kasulikum seda kohapeal töödelda ning siis juba valmistooteid müüa. Eksportida saab aga tooteid, mille lisandväärtus on suur. Toidukaupa on võimalik eksportida, kui teed seda oma kaubamärgi all ning suudad eristuda hinnatundlikust kraamist, samas kui anonüümsete toodetega võid küll teenida korra suure kasumi, aga sama lihtsalt võid ka hävida.

Brändipakend on edu alus. Eesti toode pole maailma analoogidest halvem, piiri taga lihtsalt ei tunta seda. Bränditoote taga peab olema oma lugu ja järjekindel turundus. Valio tahab edaspidi keskenduda oma nime all müümisele ja muuta n-ö nimeta toodete osakaalu võimalikult väikseks, et mitte sattuda allhankija rolli.

Mis on mis

OÜ Estover Piimatööstus

LOOMINE: Rannu Piimandusühistu asutati 1911. aastal, tootmist alustas see 1922. Aastal ja juustu hakati seal valmistama 1960. aastatel. 1999 asutati Põltsamaa Meierei Juustu Tootmise OÜ, mis 2013. Aastal nimetati Estoveri Piimatööstuseks.ASUKOHT: Tartumaa, Rannu vald, Kaarlijärve külaTEGEVJUHT: Hannes PritsOMANIKUD: OÜ United Estover Grupp (90%), Ago Enok (10%)TÖÖTAJAID: 156AJALUGU: Rannus asuva tehase ostis United Estover Group välja Ühinenud Meiereide pankrotipesast aastal 2001.GRUPPI KUULUB NELI TOOTMISÜKSUST: Rannus paiknev piimatööstus, tööstused Tori-Seljal ja Vändras ning OÜ Estover PT pakketsehh.OLULINE juustu importija, tuntuim kaubamärk on toorjuust Philadelphia. Veel toob Eestisse hallitusjuuste, Emmentali tüüpi juuste jms.MAJANDUSNÄITAJAD 2011: käive 21,36 mln eurot, kasum 344 070 eurotINVESTEERINGUD 2011: 2,72 mln eurot