Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 13. juuni 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti ainus piiritusetehas toodab nii tavaviljast piiritust kui ka maheviljast, olles sellega üksiti ainuke Baltimaade mahepiirituse tootja. Eesti rukkist mahepiiritust ja kvaliteetviina tootvad Rakvere  piiritusetehas ning Moe Peenviinavabrik kuuluvad Eesti ettevõttele Estonian Spirit OÜ.

Vili, vesi ja tuli = tulivesi

Rakvere piiritusetehas toodab päevas kuni 15000 liitrit piiritust. Liitri piirituse tegemiseks kulub umbes kolm kilo vilja. Mahevilja kulub piirituse tegemiseks kümnendiku jagu rohkem kui tavavilja.

Sven Ivanov tutvustab kogu tootmisprotsessi.  „Vili tuleb meile sisse, me võtame selle vastu ja kaalume ning mõõdame tärklise sisalduse. Tärklisesisaldus on meie tootmise üks olulisemaid kvaliteedinäitajaid vilja kokkuostul. Tooraine ostame Eesti põllumeestelt, nii tavavilja kui mahevilja – oleneb, millist toodet tootma hakkame. Suuremad mahetootjad meid juba teavad ja on kursis meie nõudmistega,“ lausub Ivanov.

Tegevjuht Arno Kangur lisab: „Meid on hakanud järjest enam  üles leidma mahetootjaid, seda kahel põhjusel. Esiteks on mahevilja kokkuostuhind 50% kõrgem tavaviljast  ja teiseks põhjuseks on meie sügisel valmiv söödatehas, kus plaanime toota ka mahesööta, mis on nõutud maheloomakasvatajate hulgas ning just meilt nad selle sööda oma karjale saavadki“.

Sven Ivanovi sõnul aitab uus tehas väärtustada piirituse tootmise jääki praaka ning töödelda seda senisest väärtuslikumaks loomasöödaks. Kokku suudab tehas töödelda kuni 8 000 tonni praaka aastas.

Mahevilja kvaliteet on kõikuv

„Mahepiirituse tootmisega on selline lugu, et me ei tea kunagi ette milline saab olema lõpptulemus. Teraviljakogused on väikesed, umbes 20-30 tonni tuleb korraga sisse, kasvukohad ja kvaliteet on erinevad ja seetõttu on sellisest viljast  keeruline toota head piiritust. Meile on heaks uudiseks see, et Viru Vili OÜ ehitab Avinurmesse suveks valmis kuivati koos hoidlaga. Seal saab vilja ka sorteerida. Kuigi nad plaanivad enamuse teraviljast eksportida, siis loodame sealt saada oma tooraine, mis on ühtlase  kvaliteediga. Meile sobib ka vili, mis ei sobi leivaviljaks aga muud kvaliteedinäitajad peavad olema väga kõrged“, sõnas Kangur.

Kõik tootmisele eelnevad protsessid on üliolulised

Sissetulev vili kontrollitakse põhjalikult. See on oluline seetõttu, et tagada kvaliteet ja piiritusetehas on ka igasuguste kontrollasutuste, järelevalvajate unistus. Iga tolliametnik teab kui palju peab tulema sissetulevast viljast piiritust. „Kogus mis sisse tuleb, peab olema vastavuses väljamineva kogusega,“ selgitas Ivanov.

Kõik tootmisprotsessid on kaardistatud

Estonian Spirit OÜl  on ISO 9001 sertifikaat . „Nii nagu on kirjutatud, nii me teeme ja nii nagu me teeme, nii on ka kirjas enesekontrolli kaustas. Igal tootmisetapil  on oma eripärad, mida tuleb kirjeldada.  Arvestus on väga täpne ja puudub igasugune loomingulisus. Me peame olema igaks hetkeks valmis, et meid tullakse kontrollima. Meil ei ole võimalik oma tootmisahelat katkestada, see on pidev protsess. Me ei saa panna tehast seisma, piirituse tootmisel ei ole sellist asja nagu pooltoode, on kas 100% või ei midagi,“  lausus Ivanov.

„Meie toodame toidupiiritust  ja seaduses on öeldud, et see on toodetud toiduainetest ja seda kasutatakse toiduainete tootmiseks. Seadus annab ette piiritusele lubatud parameetrid, millest alla ei tohi minna ja ka müüa ei tohi alla normide piiritust. Meie edu aluseks on vanad tootmistavad, juba nõukogude ajal olid selles tootmisharus üliranged nõuded ja meie tehase töötajad on harjunud töötama just nende nõuete järgi,“ kommenteeris Kangur. „Meie personal on professionaalne, oleme oma tehnoloogilise tagala kindlustanud, näiteks on meil olnud kogu aeg kaks elektrivarustussüsteemi. Piiritusetootmine oli juba nõukogude ajal strateegiline tootmine ja siis juba sai tagatud korralik energiaga varustamise süsteem“.

Kui viljapartiist on tehtud tehase väravas proovid ja see on osutunud sobilikuks, siis kulub umbes 72 tundi, et saaks valmis piirituse. Selleks kulub palju energiat. „Meie tarbime sama palju soojusenergiat, kui Rakvere linn. See on vilja järel meie kõige suurem kuluartikkel tootmisel. Hetkel ehitame uut koostootmisjaama, sest plaan on lõpetada ära kalli gaasikütte tarbimine. Tehnoloogiline aur tuleb meile, soojus läheb linnale kütteks ja elektrienergia läheb võrku. Uus tehas hakkab tööle puiduhakke baasil, mille hangime oma piirkonna puidufirmadelt,“ sõnas Ivanov.

 Vili käib veskist läbi, jahu segatakse kuuma veega ja protsess saab alata

Rakvere Piiritusetehasel on vaja umbkaudu 500 000 liitrit vett päevas, see on see kogus, mida vajatakse piirituse tootmisprotsessis. Vesi saadakse oma puurkaevust. Kui on olemas vesi, vili ja tuli, siis on vaja veel pärme ja fermente.

„Oma pärmid ja fermendid valmistame me ise, kui toodame kohaliku tavavilja baasil piiritust. Selleks protsessiks kulub umbes 10 päeva ja seda toodet jagub pikaks ajaks. Maheviina tegemiseks ostame pärmid ja fermendid sisse. Pärm tuleb Austriast ja ferment  Taanist ja need omavad ka Euroopa Liidu mahetoote tähiseid. Need kogused on väikesed ja need on toimeained, mis panevad kogu tootmisprotsessi käima,“ rääkis Kangur.

„Meie teeme täisterapiiritust, me ei koori tera enne ära. Vili läheb veskist läbi, säilib kogu teravilja lõhn ja maitse, sest piiritus peab omama toorainele omast lõhna ja maitset. Kui täisteravili on jahvatatud, lisame jahu kuuma vette, segame, keedame massi läbi. Meie „pudrupada“ on 45 tonni.  Siis lisame pärmi, fermendid  ja algab käärimisprotsess. Tekib meski, mis on 9–10 kraadi kange. Sellest destilleeritakse piiritus, mis puhastatakse kõrvalsaadustest. Lattu jõudev valmistoodang on 96,6 kraadi kange. Igas tootmisetapis tahab tolliamet teada, mida ja kui palju meil mingis etapis toodet on. Kogemus ja proovid näitavad, kui piiritus on valmis,“ sõnas Ivanov.

Töötajad on professionaalid – lõhna järgi oskavad kõik öelda, kas toode on valmis

Töötajad on professionaalid, kellelegi ei ole vaja selgitada toomise algtõdesid. “Kaadri voolavus on meil väga väike. Aastas läheb ära maksimaalselt üks inimene ja siis ka tavaliselt pensionile. Töötajaid on 29 nii Rakvere piiritusetehase kui Moe peenviinavabriku peale kokku, “ sõnas Ivanov.

Piiritust täis tünnid

Piiritus läheb mööda torusid piirituselattu. Sinna pääsevad 2 inimest ettevõttest, laborant  ja laojuht. Iga kuu lõpp tehakse inventuur. Kui on plaan hakata Moel maheviina tegema, siis teavitatakse veterinaarametit. Kogu piirituse liikumine lattu ja välja käib läbi spetsiaalsete mõõdunõude,  kontrollitakse piirituse taset, temperatuuri, kangust ja lenduvaid ained.

Piiritust transporditakse eriautodes. „Meil on kaks  piirituseautot, need on Eestis ainukesed ja mõlemad kuuluvad meile. Paagid mahutavad 30000 liitrit. Autod on turvatud ja neil on peal jälgimissüsteemid,“ selgitas Ivanov.

Viinategu Moel

Rakverest ära sõites lausub Arno Kangur mõtte, mis on tema arust kõige olulisem: „Viina tootmine ei ole mitte piirituse ja vee segamine vaid asja iva on selles, et piirituse tootmine on see, mis annab viinale elu ja hinge. Siin ei ole midagi lihtsat.“

On kaks erinevat viinategu. Rakvere piiritusetehas teeb kas tavapiiritust või mahepiiritust ja siis sellest sõltuvalt kas tava- või maheviina. Maheviina tootmisel lülituvad piirituse- ja viinatehas ümber mahevabrikuteks, seda siis alates vilja vastuvõtust ja piirituse tootmisest Rakveres kuni viinaks segamiseni Moel. Korraga tehakse vaid ühte sorti viina. Maheviina jaoks on eraldi piiritusemahutid, see on eraldi pakendites, kastides, laos on selle tarvis eraldi nurk.

Moele  tuuakse korraga nii palju piiritust, kui vaja üheks tootmiskorraks.

Esimene töö on vee puhastamine, vesi filtreeritakse kahes mahutis. „Vett tuleb puhastada vaid nii palju kui vaja, et seda ära ei tapetaks, sade tuleb välja saada. Vee kvaliteet on väga oluline, see on 60% viinast,“ räägib Ivanov.

„Piirituse ja vee segu seisab nädala, et siis minna villimisele. Siin me juba ei erine teistest viinatootjatest, protsessid on samad. Viina kangus võib erineda 0.3% ettenähtust, see võib tuleneda mõõteveast. Päevas suudetakse teha umbes 6000 pudelit, sest tegu on suures osas käsitööga".

Moe viin on võitnud disainiauhinna

Ivanov sõnab, et pakend on väga oluline. „Meie viina pudel eristub selgelt teistest kaubanduses saadaolevatest. „Moe mahe 1886” on ka ainus maheviin Baltimaades, tegu on aastakäiguviinaga ja pudeli peal on märgitud aastaarv, mis näitab vilja päritoluaastat. Tootearendusele oleme palju tähelepanu pööranud, hetkel on meie viinal viinamaitse. Plaanis on hakata tootma ka tšillipipra ja kuldjuure baasil maitseviina. Nende toodete villimiseks on aga vaja uusi villimisliine“.

Mis on mis

·        Estonian Spirit OÜ tegevusalaks on kange alkoholi destilleerimine, rektifitseerimine ja viina tootmine.

·       Estonian Spirit OÜ Moe Peenviinavabrik on kõige vanem alkoholitootja Eestis: viinaköök alates 1688, peenviinavabrik alates 1886. Moe Piiritusvabriku juures asub ka Piiritusetööstuse muuseum, mis asub Moe mõisa XVIII sajandil ehitatud viinaköögi hoones. Muuseumi huvipakkuv väljapanek annab ülevaate piirituse- ja viinatööstuse arengust Eestis viie sajandi vältel.

·       Estonian Spirit OÜl on olemas ISO 9001 ja ka koššeri sertifikaat.

Vaata fotosid Rakvere ja Moe tehastest:

16 pilti

Rakvere Piiritusetehas

Foto: Meelika Sander-Sõrmus