Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 14. juuni 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

 "Oleme juba kaks aastakümmet toimetanud demokraatlikus ja omandit aktsepteerivas ühiskonnas, ent endiselt on laialdaselt olukordi, kus tundub, et see aktsept tegelikus elus ei kehti," toonitab Erametsaliidu juhatuse esimees Aira Toss.

 Erametsaliidu tegevdirektor Priit Põllumäe lisab, et omandiõigusega seotud küsimused näitavad suhtumist. "Maaomanik ei kahtle looduskaitse või tehnovõrkude vajalikkuses. Küsimus on pigem selles, kuidas üht või teist piirangut omandiõigusele rakendatakse. Kui omanikul, kes teadupärast tasub näiteks maamaksu, on 3-4 ha maad tehnovõrkudega kaetud ning maakasutuse võimalused seetõttu piiratud, siis on häbematu maksta talle selle eest paarkümmend eurosenti talumishüvitist".

 “Eesti Erametsaliidu seisukoht on ühene – kui soovime, et maapiirkondades elu säiliks ning maakasutus oleks paindlikult ja mõistlikult korraldatud, tuleb maaomanikke usaldada ja neid kaasata,” märgib Aira Toss, lisades: "Teerulliga ülesõitmise aeg võiks ometi läbi saada."

Euroopa Metsaomanike Föderatsiooni (CEPF) peadirektor Aljoscha Requardti sõnutsi on Balti riigid oluliseks metsapiirkonnaks Euroopas. "Nende kolme riigi piirkonna metsaomanike toetamine ning probleemide toomine Brüsseli tasandile on nii CEPF-le kui ka terve Euroopa metsaomanikele strateegilise tähtsusega," ütleb Requardt.

Euroopa Parlamendis võõrustavad Balti riikide erametsaomanike esindajaid parlamendisaadikud Indrek Tarand Eestist, Karlis Sadurskis Lätist ning Radvile Morkunaite-Mikuleniene Leedust. Lisaks on üritusele kutsutud kõikide Balti riikide teised parlamendisaadikud, Euroopa Komisjoni esindajad ning erinevate partnerorganisatsioonide esindajad.

Seminar saab võimalikuks tänu kolme riigi esindusorganisatsioonide tihedale koostööle ning Euroopa Metsaomanike Föderatsiooni kaasabile.