Toetus elurikkuse ja terve tulevikumetsa kaitseks peab olema järjepidev

Eesti Erametsaliit (EEML) tervitab igati Vabariigi Valitsuse otsust jätta Eesti metsade elurikkust toetav Natura hüvitis uue Euroopa Liidu eelarveperioodi esialgsesse rahastamisvarianti.

EEML avaldab lootust, et Valitsus leiab võimaluse ka metsa elujõulisuse parandamise toetusmeetme eelarve säilimiseks endises mahus. Natura 2000 võrgustik on kogu Euroopa ühine rikkus – iga liikmesriigil on vastutus just seal leiduvate loodusväärtuste säilimise eest kogu Euroopa jaoks. Nii näebki loodusdirektiiv ette Euroopa Liidu kaasrahastamise Natura 2000 võrgustiku toimimiseks.

„Parim looduse kaitsja on metsaomanik ise ning  meetmete jätkumine oleks selles võtmes igati positiivne“ kommenteerib Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Aira Toss ning lisab, et meetmed on moraalseks toeks ning ei kompenseeri kogu kulu. „Metsaomanik tunnetab, et ühiskond soovib looduskaitselisi teenuseid ning oleme valmis seda ka pakkuma“.

„Natura 2000 metsaalad valiti välja mitte meie endi algatusel, vaid metsade üle-euroopalise elurikkuse ja mitmekesisuse säilitamise eesmärgil, rõhutab metsaomanik Leili Mihkelson. „Meil elutsevad ja pesitsevad kaitsealused liigid on osa kogu Euroopa elurikkusest ning seepärast tuleks ka liikide kaitset toetada EL ühistest rahalistest vahenditest. Metsaomanikud, kes taluvad üldisi huve teenivaid piiranguid, väärivad õiglast rahalist kompensatsiooni.“

Muusik Lauri Saatpalu leiab, et metsaomaniku jaoks on motiveeriv, kui teda sihipärasel tegutsemisel toetatakse. „Mul on vaid mõni hektar metsa Lõuna-Eestis. Toetuste saamise nimel sebin, tegelen mitu korda aastas.“

Maaelu kui terviku arengu seisukohalt ülioluliste metsandustoetuste osakaal moodustab eeloleva perioodi uuenevas maaelu arengukava eelarves vaid ~5%, märgib Eesti Erametsaliit.

Seda enam teeb EEMLi murelikuks, et metsa elujõulisuse parandamise toetusmeetme eelarvet plaanitakse praeguse rahastamiskava kohaselt vähendada 30% võrra 14,5 miljonilt vaid 10 miljoni euro peale.

„Oleme teinud pikka aega järjekindlalt tööd selle nimel, et erametsaomanikud tajuksid oma vastutust tulevikumetsade kujundajana ja metsi teadlikult hooldaksid. Kahtlemata on aidanud soovitud suunas liikuda ka metsa elujõulisuse parandamise toetusmeede, mille sisuks on metsade korrashoid ning nende elujõulisuse taastamine märkimisväärsete kahjustuste järgselt,“ selgitab Priit Põllumäe, lisades, et algusaastatel taotlemise keerukuse tõttu vähepopulaarne toetusmeede on metsaomanike seas saavutanud edu just paaril viimasel aastal. „Kahjustatud metsa hooldamiseks vajalikud tööd on väga kulukad, seetõttu üksnes selgitustööst metsaomanike seas ei piisa. Viimaste aastate jooksul on hooldusraie toetusega järjest rohkem metsi korda tehtud. Riik on selle toetusmeetmega ulatanud abikäe, et metsa pikaajalist heaolu tagavad hooldustööd saaksid tehtud.“ Kavandatav drastiline kärbe võib tulevikumetsade elujõulisuse Eesti Erametsaliidu hinnangul küsimärgi alla seada.

Eesti Erametsaliit peab väga oluliseks, et vaatamata plaanitavale „vaheaastale“ avataks ülalnimetatud meetmed siiski juba tuleval aastal, et tagada nende vajalik järjepidevus.

„2014. aastal meetmete avamine, nagu Natura toetus erametsamaale või metsa ökoloogilise elujõulisuse parandamine, oleks metsaomanike jaoks ülioluline,“ toonitab Põllumäe ning lisab, et loodust kaitstakse endiselt kogu aeg: „Metsaomanikud ei saa ju Natura 2000 aladel looduskaitsele teha mingit vahe- või üleminekuaastat“.

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Uudised