Oludele sobiv rehv suurendab tootlikkust ja vähendab kütusekulu

Tänapäeval valmistatakse ja komplekteeritakse traktor kliendi tellimuse alusel. Müügifirmale traktori ostu soovi esitamisel tuleks märkida ka soov rehvide kohta.

Rehv on osa traktori käiguosast, millega traktor toetub pinnasele.Ühelt poolt peab rehv kandma traktori ja haakemasina massi, teisalt paremini võimaldama traktori veo- ja pidurdusjõu ülekandmist pinnasele. Traktori sõidutingimuste erisuse tõttu, esitatakse rehvidele ka erinevaid nõudmisi. Põllusõidul nõutakse väikest pinnase survet, väikest ratta jälge ja kütusekulu. Ikka järjest raskem on neid nõudeid täita traktori suureneva mootori võimsuse ja massi tõttu. Kõval pinnasel (teedel) sõitmisel võivad rehvid olla siledamad, parema veeremisega mugavamad ning samuti väikese kütuse tarbega. Suurenev transpordi kiirus 40-lt 50-le ja edaspidi 50-lt 65 km/h püstitab üha uusi nõudmisi ka rehvidele.

Rehvi suurus. Traktorite võimsused kasvavad. Võimsamad ja raskemad traktorid töötavad ka tootlikumate ja enamasti ka raskemate haakemasinatega. Kokkuvõttes peavad rehvid täna oluliselt suuremat koormust kandma kui 10 aastat tagasi. Iga suurem koormus tihendab enam mulda. Tihendatud mullapinnast väheneb taimedele väetiste  kättesaadavus, väheneb mulla saagikuse potentsiaal. Nende hädaohtude mõju vähendamiseks peavad traktori rehvid olema võimalikult laiad. Mida laiem rehv, seda suurem on temas õhu hulk ja seda suurem rehvi kandevõime. Rehvi laiuse kõrval on tähtis ka rehvi kõrgus. Rehvi kõrgus antakse rehvi laiuse kaudu. Näiteks rehvil 650/65 R 38 on kõrgus 65% 650-st ehk 422,5 mm. Uutel rehvidel on trend kõrguse suurenemisele ehk 65 asemel on 75, 80 või 85%. Sellega suureneb ka rehvi õhu hulk. Samasuguse rehvi läbimõõdu juures kannab rehv suuremat koormust.

Eriti pehmel pinnasel selgub, kuivõrd tähtis roll võib olla traktori rehvidel põllu tallamise ja sügavate rattajälgede tekkimise seisukohast. Laiade või topeltrehvide puudumisel lõikasid veotöödelgi traktorirattad lausa kamarast läbi. See sunnib mõtlema, millised võiksid rehvid üldse olla, kõigepealt mullaharimisel. Standardrehvide kõrval on arutluse all olnud laiad rehvid, näiteks 650/65 R 38. Viimaseid on võimalik ka tavalisele rattale panna. Nendega on võimalik väiksema õhurõhu korral saavutada suurem veojõud, seda ka suuremal kiirusel. Ent tagarataste laiad rehvid on tuntavalt kallimad kui standardrehvid. Kes vajavad, eriti virtsa põllule laotamisel, mulda vähetallavaid rehve ning samuti suuremad põllumajandusettevõtted külvieelsel mullaharimisel, tarvitavad üha sagedamini laiu rehve 800/65 R 32. Nende väga suur õhumaht võimaldab eriti suurtel koormusel töötada erakordselt madala rõhuga. Ent künniks sellised rehvid hästi ei sobi, kuna nad ei mahu vakku ja maksavad palju.

Ka standardrehve saab laiade asemel kasutada, kui topeltratas kõrvale panna. Selline lahendus on eriti otstarbekas siis, kui topeltrattaks saab ära kasutada kulunud või rühveltööde rehve. Enamasti on sel korral vaja ainult ühendusdetaile ja lisaveljesid.

Kõigil neil võimalustel on oma eelised ja puudused. Neid selgitati 135 hj traktoriga tehtud võrdluskatsetes Saksamaal.

Standardrehvidel 20.8 R 38  ilmneb eriti selgelt, kui tähtis on rõhu vähendamine. Praktikas on mullaharimisel sageli rehvirõhk 1,6 baari, mis katsetamisel andis 14 cm sügavuse rattajälje. Rõhu allalaskmisel 1,1 baarini vähenes jäljesügavus 3,5 cm võrra, jäädes 10,5 cm tasemele. Mullale mõjuva surve seisukohast olid standardrehvid kõige halvemad. Väiksem õhurõhk on tähtis veoomaduste seisukohast: rehvi toetuspind suurenes 15% võrra. Sõltuvalt nühamusest oli veotegur 0,25-0,4, ehkki ei saavutanud teiste variantide taset: koefitsient kuni 0,66. Asfaltkattel liikumiseks oli 1,1-baarine rõhk halvem kui 1,6 baari: liikumine oli ebakindlam ja külgstabiilsus väiksem. Küll oli vetruvus parem. Alla 1,1 baari ei ole võimalik rõhku lasta, sest siis muutub standardrehvidega asfaltteel liikumine võimatuks.

Kokkuvõttes hinnati rehve 650/65 R 38 parimaks variandiks traktori universaalse kasutuse korral. Olemasolevate standardveljede kasutusvõimaluste tõttu ei ole vajadust uut rattakomplekti osta. Laiuse poolest mahuvad need rehvid veel künnivakku.

Rehvid 800/65 R 32 on optimaalsed mullaharimiseks. Katsetes võimaldasid need rehvid töötada kõige madalama rõhuga 0,5 baari. Toetuspind on ligi kaks korda nii suur kui standardrehvidel. Seetõttu oli ka ratta jälg kobedal mulla kõige õhem, ainult 6 cm. Mullale mõjuva surve poolest olid need rehvid 2. kohal: 10 cm sügavusel mullas oli rõhk 0,7 baari. See tähendab odra juurekava kujunemiseks optimaalsesse piirkonda jäämist.

Veoomadused kobedal mulla ei olnud küll topeltrataste tasemel, kuid ikkagi teistest paremad. Asfaldil on madala rõhu tõttu rehvides hea vetruvus, kuid liikumine justkui vammi peal. Rõhu suurendamisel 1,0 baarini on need rehvid ka teel liikumiseks väga head: olemas vajalik külgstabiilsus, vetruvus väga hea ja üldse rahulik jooks.

Esile tasub tõsta rehvide suurt kandejõudu: väga madala õhurõhu korralgi võis rehve peale adra veel 1,5 t raskusega koormata. Need rehvid ongi algselt raskete koristusmasinate jaoks loodud. Ent samas piirab laius nende kasutamist, näiteks kündmisel. Arvesse tuleb ka tülikam pealepanek ja piiratud vahemik poritiiva siseküljeni.

Topeltrehvid 20.8 R 38 on mullale soodsad, aga kulukad monteerida. Muidu on need ennast igast seisukohast õigustanud. Toetuspind on 2 korda nii suur kui standardrehvidel. Seetõttu vajub ratas kobedal mullal ainult 8 cm sügavuseni. Mullasurve on 10 cm sügavusel olnud ainult 0,6 baari, mida peetakse fantastiliseks taime juurekava arenguks: 100 cm2 kohta loendati 46 juurt. Ka arendatava veojõu mõõtmisel kobedal mullal olid topeltrattad ilmne favoriit. Väga suure toetuspinna tõttu saavutati veojõu koefitsiendiks 0,44-0,66. Kõval pinnasel jäid topeltrattad 650 mm laiuste rehvide järel 2. kohale. Väga heade põlluomaduste kõrval oli teedel liikumisel puuduseks kujunenud traktori laius 3,45 m.

Milline peaks olema rehvirõhk? Õiged rehvirõhud saab rehvivalmistaja tabeleist. Rõhk sõltub koormusest ja sõidukiirusest. Rehvivigastuste vältimiseks tuleb ettenähtud arvudest kinni pidada. Erinevatel kiirustel ja  koormustel on ka erinevad rehvirõhud. Näiteks rehvidel 540/65 R 38, teljekoormusel 4660 kg ja 50km/h on rehvirõhk 1,2 baari. Põllul lubab rehvivalmistaja rehvikoormuseks 2330 kg ja rehvirõhuks 0,6 baari. Raskel veotööl võib sama koormuse juures rehvirõhk olla 1,0 baari. Traktori sõidul rehvirõhu automaatseks reguleerimiseks on ka vastavad seadmed, maksumusega ca 3000 EURO.

Rehvide rõhu reguleerimise seadmed võivad olla laiade rehvide alternatiiviks. Reguleerimisseade võimaldab kiiresti muuta õhurõhku rehvides, mis on eriti oluline nendel traktoritel, mis näiteks virtsa- või sõnnikuveol pidevalt kõvalt teepinnalt põllule käivad ja vastupidi. Võrreldes laiade rehvide ostmisega võimaldaks see isegi mõningast kokkuhoidu.

Rõhk rehvides peab madal olema. Kui mullaharimisel jääb traktori taha 14 cm sügavune rööbe, püütakse seda sageli likvideerida jäljekobesti või libistiga. Otstarbekam on vähendada õhurõhku rehvides, sest see määrab mullale avaldatava surve. Katseoludes peeti optimaalseks rõhuks mullale (=rehvirõhuks) 0,5-1,0 baari. Sellise surve korral arenes odrataimedel kõige rohkem juuri - 42 juurt/100 cm2 kohta. Kui mullasurve on liiga väike, kahjustab see samuti juurekava moodustumist: 0-0,5 baari korral oli ainult 35-40 juurt/100 cm2 kohta.

USA uurimused näitasid 5-10% võrra kõrgemat kütusekulu, kui rasketel põllutöödel ei töötatud mitte madala 1 baari (? 1 at) rehvirõhuga, vaid kõrge 1,6-baarilise teedel liikumiseks sobiva rõhuga. Madalama rõhu korral oli ka 1 - 8% võrra suurem tootlikkus hektarites töötunni kohta.

Millist rehvi osta? Küsimus on tekitanud palju vaidlusi. Küsimus on sama laadi nagu küsimus parimast traktorist. See ei tähenda seda, et rehvi firma nimi poleks tähtis. Rehviturg ootab hinnalt soodsat ja kvaliteetset rehvi. Ostetud, vähetuntud või tuntud firma rehv oleneb kõige enam traktori kasutamisest. Kui ostetakse uus traktor, mis põllul peab töötama aga ka mugavusi pakkuma tänavasõidul, siis on soovitav osta firmarehv. Kui on "õuetraktor", käib ka tundmatu firma rehv. Kalli või odava rehvi hind muudab traktori tunnikulu vähe. Firma rehvid on oma konstruktsiooni tõttu mugavad ja mullasõbralikud, hea kummisegu tõttu ka vastupidavad. Võrreldes firmarehvidega on nimetu rehvi hind 30-60% firmarehvi hinnast. Tõsi on ka see, et odavate rehvide kasutamisel kulusid kokku ei hoia. Rehvid tuleks osta võimalikult laiad, suure õhuhulgaga. Väikese nühamuse ja 1/3 veojõu kokkuhoid ning oluliselt paremad sõidutingimused on oluline eelis õigesti valitud rehvil. Sobiva rehvirõhu tõttu kaitstakse paremini rehvi alla jäävat pinnast. Pinnast ei tihendata ja mulla saagipotentsiaal jääb püsima.

Artikkel on refereeritud saksa ajakirjast „Top Agrar“.

Osale arutelus

  • Ilmar Karjane

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Uudised