Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 10. juuli 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põllumajandusministeeriumi andmetel ekspordib Eesti jahutatud kujul Venemaale vaid vähesel määral sealiha.

„Jälgime arenguid Venemaa suunal pidevalt, sest tervikuna on tegemist Eestile olulise ekspordipartneriga,“ ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. „2012. aasta andmete põhjal võib öelda, et jahutatud kujul liha eksport Venemaale on pigem vähene, kilu ja räim lähevad aga Venemaale üksnes külmutatuna.“

Värske või jahutatud sealiha eksport Venemaale moodustas möödunud aastal 3,7% kogu Eesti sealiha 48 800 tonni suurusest toodangust. 2011. aastal värsket või jahutatud sealiha Venemaale aga ei eksporditud. Kogu Euroopa Liidu sealihatoodangust moodustas värske või jahutatud sealiha eksport Venemaale 0,2% ehk ligi 42 000 tonni. Sellest suurima osa viisid Venemaale Saksamaa (50%) ja Taani (20%).

Veiseliha värskel või jahutatud kujul Venemaale ei ekspordita. Kogu Euroopa Liidu veiselihatoodangust moodustas värske või jahutatud veiseliha eksport Venemaale 0,4% ehk ligi 27 000 tonni. Sellest suurima osa eksportisid Venemaale Leedu (49%) ja Poola (26%).

Samuti ei ekspordita Eestist Venemaale linnuliha. Euroopa Liidust viiakse Venemaale põhiliselt külmutatud kanaliha, jahutatud kanaliha eksporditavad kogused on paarisaja tonni piires.

Eesti jaoks majanduslikult olulisemaid kalaliike nagu kilu ja räime 2012. aasta andmetel jahutatud kujul praktiliselt ei eksporditud. Jahutatud kala ekspordi osakaal oli kogu ekspordi mahust 1% ja väärtusest 1,5%. Põhiosa sellest moodustasid ahven ja koha, mida viiakse peamiselt Šveitsi ja Hollandisse. Venemaale viiakse kilu ja räime külmutatud kujul.