Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 29. juuli 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maage talu (Uudo Mesi ja Maile Jaansoo) kuulutati ühtlasi parimaks traditsiooniliseks tootmistaluks. Alternatiivset suunda arendavate talude kategoorias tuli võitjaks Sepa talu Võrumaalt (Peeter Reemann ja Ülle Luik) ja selle aasta parimaks noortalunikuks kuulutati Kuusiku talu (Jane ja Elmar Mättik)  Harjumaalt.

Maage talu poolteist aastat tagasi valminud uues vabapidamisega laudas on praegu 115 lüpsilehma, noorloomadega kokku on karjas umbes 200 veist. Maad kasutatakse veidi üle 300 hektari. Lüpsmine toimub uues laudas kahe lüpsiroboti abil ja loomi söödab söödaautomaat, mida juhib samuti arvuti. Koos uue lauda ehitusega on rajatud ka kaasaegsed hoidlad silole, viljale ja sõnnikule. Investeeringud on tehtud maaelu arengukava investeeringumeetmete abil. Talutöödes lööb kaasa ka poeg Silver.

Talu taastamisest alates on uus laut juba kolmas. 90ndate aastate alguse kitsukesele laudale ehitati kümnendi lõpuks kõrvale teine, suurem, millest nüüdseks on saanud „lasteaed“ vasikatele ja noorloomadele. Koos 2011. aastal valminud tänapäevase robotlaudaga kirjeldab selline areng ilmekalt kiireid muutusi põllumajanduses viimase 25 aasta jooksul ja talupidaja võimet muutuvate aegadega kohaneda.

Alternatiivsete talude kategooria võitnud Sepa talu peremees Peeter Reemann on, nagu talu nimigi vihjab, sepp. Lisaks meistrile töötavad sepikojas kaks selli ja õpipoiss. Sepikoja põhitoodang on erinevad tööriistad ning toodang läheb valdavalt ekspordiks.

Noortalunike kategooria võitja Kuusiku talu pererahvas Jane ja Elmar Mättik tegelevad põhitegevusena lihaveisekasvatusega. Harjumaal asuva talu rohumaadel on praegu 115 looma, maid kasutatatakse 350 hektarit.

Juba kahekümne esimest korda toimunud „Eesti parima talu“ konkursile esitati erinevate organisatsioonide poolt kokku rekordiline arv kandidaate, kokku 19 talu. Žürii töös osalesid lisaks ETKL-i esindajatele taime- ja loomakasvatusspetsialistid ning Maalehe ja Põllumajandusministeeriumi esindajad. Külastatud talud olid Eestile omaselt väga eripalgelised ja esindasid erinevaid tegevussuundi tavapärasest taime- ja loomakasvatusest taluturismi ja sepatööni. Esindatud oli nii tava – kui mahetootmine. Osalejate hulgas on neid, kes alustanud esimeste talude seas pea 25 aasta tagasi ja veel üsna noori alustajaid.