1. august 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas mulda vähem tallata

Üsna sageli esineb sügiseid, kui vilja tuleb koristada niiskusest pehmeks muutunud põllul. Mulla tallamise taluvus, eriti pehmel põllul, seab piire kombaini ratastele.

Suure tootlikkusega tänapäeva kombaini rattale langeb kuni 9 tonni koormust. Sõltuvalt kombaini ehituslikust laiusest ja kehtestatud normidest (teedel liikumisel) jääb rehvi laiusele piiratud mänguruum. Standardrehvidega (650/75R32), mille rehvirõhk on üle 3 bari, taluvad kuni 10 tonni koormust, on võimalik sõita teedel, kuid põllul jätavad sügavad roopad, millede  tasandamine hilisemal põlluharimisel on seotud suurte raskustega. Kombaini ratta 10 cm sügavuse jälje tasandamine on võimalik vaid mitmekordse harimisega.

Mulla tihendamise vältimiseks on mitmeid harimise ja ka tehnilisi võimalusi.

Mulla harimine. Pindmine mullaharimine parandab künnikihi struktuuri ja suurendab mulla tallamise taluvusvõimet. Tallamine mõjub kiiremini sügavamatele kihtidele. Saksamaal korraldatud katsetes (kombaini rehvid olid 710/75R34) oli surve põllu pindmises kihis (10 cm sügavusel) mõlemal mulla harimise variandil (pindmisel harimisel ja kündmisel) peaaegu ühesugune ja see vastas rehvi õhurõhule. Pinna sügavamas osas  kasvab surve pindmisel harimisel küll kiiremini kui kündmisel, kuid 40 cm sügavusel 8 t ratta koormuse korral pole siiski enam mõõdetav. Kündmisel ratta surve kandub mullale aeglasemalt ja 40 cm sügavusel oli surve veel 0,5 bari. (vt joonis).

 

 

 

 

 

 

 

 

Kombaini käiguosa. Kombaini standard rehvide rõhk koormamisel on 3 bari. Mulla kaitse seisukohalt ei tohi pinnasele avalduv surve (kontaktpinna suurus vastab pinnase survele ja on ligilähedaselt võrdne rehvi õhurõhuga) ületada 2 bari. Mullapinna lähedal, 10 cm sügavusel vastab surve pinnasele ligilähedaselt õhurõhule rehvis. Laiadel rehvidel (800/65R32) on sama koormuse juures oluliselt väiksem õhurõhk. Selline õhurõhu erinevusest tulenev pinnasesurve selgub ka alljärgnevalt jooniselt. Pinnasurvet saab vähendada roomikkäiguosa (kummiroomik) kasutamisel. Kombaini raskus ei jagune sel juhul küll kogu pinnale ühtlaselt, kuid survet saab oluliselt vähendada. 10 cm sügavusel on surve vaid 1,1 bari ja 40 cm sügavusel surve puudub. Roomikkäiguosa eelist mullakaitsel vähendab aga oluliselt tema kõrgem hind.

Topeltrataste kasutamine suurendab kombaini laiust. 650 mm laiuste rehvidega on kombaini laius 3,5 m. Rehvi laiusel 800 mm on kombaini laius juba 3,9 m ja 1050 mm laiuste rehvidega 4,4 m. Roomikkäiguosa korral kombaini laius ei ületa 3,5 m. Laiade rehvidega (800/65R32) ei ole probleeme. Kitsamad (680/85R32) rehvid, aga suurema läbimõõduga, taluvad samasugust koormust, tänu rehvi väiksemale õhurõhule.

Teine võimalus on standard rehvide korral topeltrataste kasutamine. Seejuures peab lisaratta läbimõõt olema mõnevõrra väiksem (18.4R38) ja kindlasti kinnitatav kiirliidesena. Rehvi rõhk peaks olema lisarattal ligilähedaselt sama (1,1 bari), mis põhirattal (1,2 bari). Lisaratta efekt on sama, mis roomikkäiguosalgi. Et kombaini käiguosa  mitte üle koormata, peab lisaratta rehvi läbimõõt olema standard rehvist väiksem, sest pehmel pinnasel suur osa kombaini massist langeb välimistele ratastele. Lisaratta kasutamise puuduseks on ajakulu tema montaažil ja demontaažil. Pealegi läheb selleks vaja teise inimese abi. 

Refereeritud saksa ajakirjast „Getreide Magazin“. 

Autor: Ilmar Karjane

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960