Soodsaid koristusilmu napib

Suvealguse ilusad viljapõllud ennustasid küll korralikku saaki, kuid põud ja liigkuumus jätavad selle oodatust väiksemaks. Tulemuseks on, et kergemad ohtega odra- ja kõluterad puhutakse põllule.

Eestis on teraviljade koristamise ajal hulgaliselt vihmaseid ilmu ja nii on igal soodsal tunnil kulla hind. Kui neid kasutada ei suudeta, muutub koristusperiood pikemaks ja nihkub hilisemale, ikka ebasoodsamate ilmade ajale. See omakorda suurendab terakadu ja halveneb tera kvaliteet. Ilmast sõltuvad terasaagi suurus ja selle koristamise võimalused. Ilmaolude tundmine ja olemasolevate võimaluste täielik ärakasutamine on koristustöö edupandiks. Möödunud aasta kehvadest sügisilmadest on palju räägitud. Pikale veninud koristushooaja taga oli viljade hiline valmimine ja sage vihm.

Viljakoristusaegseid ilmu on siinkirjutaja uurinud möödunud sajandi viiekümnendast aastast alates. Uurimistöö aluseks on olnud viljakoristuskuude (august-september) päevane õhuniiskuse küllastusvajak (ehk defitsiit), mis kõige paremini iseloomustab seost täisküpse tera niiskuse ja õhuniiskuse vahel. Koristusküpse viljatera ja –kõrre niiskus sõltub õhuniiskusest ja temperatuurist, mida kokkuvõetuna saab väljendada õhuniiskuse küllastusvajaku abil. Suhtelist (relatiivset) õhuniiskust, mida mõnel maal arvutustes ka kasutatakse, ei iseloomusta tera niiskust küllalt täpselt, kuna selles ei arvestata õhu temperatuuri.

Tera niiskusest koristamisel sõltub aga kombainkoristuse kvaliteet, eeskätt terakadu, terade vigastamine, puhtus jmt näitajad. Valminud teravilja koristamiseks sobib ilm, kui õhuniiskuse küllastusvajak on vähemalt 4 või enam millibaari (tera niiskus 19% või vähem).

Kokkuvõtlikult võiks öelda, et tänased ilmad, võrreldes viiekümnendate-kuuekümnendatega, on mõnevõrra kuivemad. Muutunud on ka soodsate-mittesoodsate aastate sagedus. Kui varem oli see 7-10 aastat, siis nüüd oluliselt lühem.

Ilmaandmete tundmine ja olemasolevate võimaluste täielik ärakasutamine on koristustöö edu pant. Ilmast sõltuvad koristamise võimalused ja terasaagi suurus. Ilma mõju on suurem suurema saagi korral, mis nõuab ka ilmaolude tähelepanelikku jälgimist. Võib arvata, et tegelikkuses kasutatakse arvutuslikust koristusajast mitte üle 70-80 protsendi, kuna augustis on sageli selliseid hommikupoolikuid (kella 9…12ni), kui õhuniiskus on küllalt väike ja vili kuiv, kuid eelarvamus hommikusest suurest niiskusest ei lase koristada. 

Valdavalt on augusti esimese dekaadi ilmad kuivad ja viljakoristuseks sobivad. Erinevus kuu teise poole ilmadega pole eriti suur. Koristamise võimalikkust ilmestab kõige paremini koristamiseks sobivate päevade arv. Soodsaid koristusilmu (soodsaks koristusilmaks nimetame sellist, kui kombain saab päevas töötada 8 või enam tundi).

Milline on meie soodsate koristusilmade tagatus, selgub alljärgnevatelt graafikutelt.

Nagu joonistelt nähtub on augusti kuu I dekaadil seadsaid koristuspäevi 50 protsendiliselt tagatud vaid 6 ja pool päeva, 100 protsendiliselt vaid 4 päeva. Mida aeg edasi, seda kehvemaks ilmaolud lähevad. Teises kvartalis 50 protsendiliselt on tagatud pooled ja kolmandas kvartalis vaid neli päeva.

Septembris on soodsaid koristuspäevi oluliselt vähem. Esimeses dekaadis on 50 protsendiga tagatud 2 ja pool, teises dekaadis poolteist ning kolmandas dekaadis vaid pool päeva

Eeltoodud kokku võttes võiks märkida, et koristustööde ja koristustehnika (kombainid, kuivatid) planeerimisel tuleks lähtuda sellest, et kõige soodsamad ilmad teraviljade koristamiseks on augusti esimesel, teisel ja ka kolmandal dekaadil. Septembris väheneb aga soodsate koristusilmade arv kaks kuni kolm korda. Silmas pidades koristuskadusid, võime kombaini maksimaalse väljatöötuse saavutada ainult augustis.

 

Osale arutelus

  • Ilmar Karjane

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised